jne., kuna see parandab mulla aeratsioonireziimi, seega enamiku mulla mikroobide kasvu. Mikrobioloogilisi protsesse mullas mõjutavad mulla pH ja niiskusesisaldus. Kuna enamikele mulla mikroobidele sobib neutraalne või nõrkleeliseline keskkond, siis happelises keskkonnas on nende areng pidurdunud ja aktiivsus orgaanilise aine lõhustumisel vähenenud. Lõuna-Eesti mullad on näiteks happelise reaktsiooniga ja seetõttu ei esine neis muldades happetundlikke Rhizobium'i liike nagu Rh. meliloti ja Rh. lupini. Seega ilma muldade lupjamata pole perspektiivne neil muldadel kasvatada ka mesikat ja lutserni. Lupjamine on tähtis nii muldade pH reguleeriana kui ka mikroelementide nagu Mo, Mn, J jt rikastajana. Niiskusereziim mullas muutub sõltuvalt aastaajast ja kevadel pärast lume sulamist või sügisel rohkete sademete korral kannatab muld liigniiskuse all, mis omakorda mõjutab mulla õhustatavust ja seega mikroobide arengut. Liigne kuivus põhjustab häireid
pikkused. Mittekonjugeeruvad plasmiidid võivad olla igas suuruses, kuid tavaliselt on sellised plasmiidid kas keskmiselt 5 kbp ja 35 kbp pikkused. Mõni mittekonjugeeruv plasmiid võib olla ka ülisuur, keskmiselt 1 Mbp pikkune, suurimad u 2 Mbp pikkused. Kõige väiksem plasmiid, mis võiks olla iseseisvalt konjugeerimisvõimeline, on Yersinia pestis 21,8 kbp pikkune pCRY, mis kannab nii relaksaasi geeni kui ka T4SS geene. Kõige suurem konjugatiivne plasmiid on leitud Sinorhizobium meliloti 1012-l, 1,35 Mbp pikkune pSymA, samas kõige suurem mobiliseeritav plasmiid on leitud samuti Sinorhizobium meliloto 1021-l, 1,68 Mbp pikkune pSymB. Seega kõige suuremad plasmiidid pole konjugatsioonivõimelised. 103 Plasmiidide ülakandumisvõime mehhanisme silmas pidades on plasmiidid jaotatud 4 klassi T4SS alusel ning 6 mobilisatsiooniklassi MOB-geenide alusel,
annaabi.ee 
