AMP-ks degradeeritav. Kui bakterite kasvukeskkonnas on glükoosi, on cAMP süntees inhibeeritud. Glükoosi-spetsiifiline permeaas EIIGlc koosneb kolmest domäänist IIA, IIB ja IIC. Regulatsiooni seisukohalt on keskse tähtsusega EIIAGlc. EIIAGlc, kui ta on fosforüleerimata (fosforüülrühm on üle kantud glükoosile), seondub ja inhibeerib teiste C-allikate permeaasid (laktoosi, melibioosi, maltoosi permeaasid ning glütserooli kinaasi). Fosforüleeritud vorm ei seondu nende permeaasidega, kuid aktiveerib adenülaadi tsüklaasi ja rakkudes sünteesitakse cAMP-d. Glükoosi olemasolul bakterite kasvukeskkonnas on EIIA Glc fosforüleerimata, adenülaadi tsüklaasi ei aktiveerita ning inhibeeritud on ka laktoosi permeaas. Kuna laktoosi permeaas on inaktiivne, ei saa laktoos rakku ning
fosfodiesteraasi poolt kiiresti AMP-ks degradeeritav. Kui bakterite kasvukeskkonnas on glükoosi, on cAMP süntees inhibeeritud. Glükoosi-spetsiifiline permeaas EIIGlc koosneb kolmest domäänist IIA, IIB ja IIC. Regulatsiooni seisukohalt on keskse tähtsusega EIIA Glc (osades õpikutes ja varasemas kirjanduses on seda tähistatud ka kui III Glc). EIIAGlc, kui ta on fosforüleerimata (fosforüülrühm on üle kantud glükoosile), seondub ja inhibeerib teiste C-allikate permeaasid (laktoosi, melibioosi, maltoosi permeaasid ning glütserooli kinaasi). Fosforüleeritud vorm ei seondu nende permeaasidega, kuid aktiveerib adenülaadi tsüklaasi. ja rakkudes sünteesitakse cAMP-d. Glükoosi olemasolul bakterite kasvukeskkonnas on EIIA Glc fosforüleerimata, adenülaadi tsüklaasi ei aktiveerita ning inhibeeritud on ka laktoosi permeaas. Kuna laktoosi permeaas on inaktiivne, ei saa laktoos rakku ning rakus ei saa tekkida laktoosi operoni induktormolekuli allolaktoosi, mis pärsiks repressori