peeglite, lüsterklaasi tootmise. Töölisi oli 61 ja töötas üks sulatusahi, valmistati riigiviina-, piima-, likööri- ja apteegi pudeleid, mille järele nõudmine järjest kasvas. Suurem osa oskustöölistest olid lätlased. Peale ettevõtte kuue osaniku oli ametis veel kolm abitöölist. Väikesi 5 - 200-grammiseid pudeleid, müüdi Tallinna ja Tartu eraapteekidele. Toormaterjaliks kasutati klaasipuru, mida hangiti Tartust ja Meleskist, naftat veeti lotjadega Tartust, metsamaterjali ja liiva oli külluses kohapeal. Vabrik sai tegutseda ainult 3 kuud, siis suleti. Nähtavasti kartsid Tallinna ja Tartu mõjukad töösturid sellest väikeettevõttest endale konkurenti. Vabrikul oli suur savist korsten, mis ulatus tihti luhale laskuvast udust kõrgemale. Kord olevat vabriku peaosanik naljatamisi selle udu ja korstna kohta lausunud: "London mis London!" Sellest peale jäänudki vabrikule ja talule suure linna nimi.
läinud et aru saada Indreku süütuses, et tal polnud revolutsiooniga mingit pistmist. Indrekut ehmatas ära ainult mõte, et ka tema oleks saanud surma, kui ta oleks pannud käe taskusse jaet nüüd võidakse revolutsiooni poolt talle nn ,,saba" taha panna. Indrek läks koju ja mõtles järele nendele sõnadele, mis Melesk oli talle öelnud ja Indrekul läksid silmad märjaks. Tuppa sattus ka Tiina , kellel sammuti läksid silmad märjaks Indrekut nähes. Indrek rääkis talle mis Meleskist oli saanud. Samal hetkel sattus sinna ka Karin, kes nägi kuidas Tiina proovis Indreku kabinetist minema lipsata. Karin läks sellest aga ärevust täis ja hakkas seletust nõudma. Alguses kuulas ta Indreku üle, kes rääkis talle ainult pool tõde ja nii nagu oleks ta Meleski surmast ajalehes lugenud, kuid Tiina, kes ei teadnud kui palju Indrek oli Karinile rääkinud, rääkis kogu tõe välja. Kuid Karin ärritus
annaabi.ee 
