Seega toodab vutt aastas umbes 4 kg kooreta munamassi, mis sisaldab 530 g valku ja 440 g lipiide. 1 kg kehamassi kohta toodab vutt valku 2200 g, lipiide 1850 g. 1 kg kehamassi kohta toodab munavutt aastas arvestuslikult toiduvalku seega 4,4 ja lipiide 3,2 korda rohkem kui kõrgetoodanguline piimalehm. Vutid ületavad oma toodanguintensiivsuselt ca 1,8...2 korda ka kõrgetoodangulisi munakanu. Kalkunid Kalkunite põlvnemine Kalkun kuulub kanaliste seltsi (Galliformes) kalkunite sugukonda (Meleagridae). Kodukalkuni (Meleagris gallopavo) tõud põlvnevad Põhja-Ameerika ulukkalkunist (metskalkunist). Kalkunite bioloogilised iseärasused Kalkunid on kanadest aeglasema kasvuga, mistõttu nende üleskasvatamine kestab märgatavalt kauem. Kalkunite generatsioonidevaheline intervall on minimaalselt 8...9 kuud. Kergetesse ja keskmise raskusega tõugudesse kuuluvad emaskalkunid alustavad munemist 7-kuuselt, raskete tõugude emaskalkunid ligi 8-kuuselt
kinni. Hautamise kestel pööratakse mune iga 1...2 tunni tagant. Hautamiseks paigutatakse munad hauderestidele rõhtsalt või püsti, terav ots allapoole, koorumisrestidele rõhtsalt. Haudemunade püstasendi korral pööratakse haudereste korraga 90º. Haudemunade rõhtasendi korral pööratakse neid pikitelje suhtes korraga 180º. Kalkunid Kalkunite põlvnemine Kalkun kuulub kanaliste seltsi (Galliformes) kalkunite sugukonda (Meleagridae). Kodukalkuni (Meleagris gallopavo) tõud põlvnevad Põhja-Ameerika ulukkalkunist (metskalkunist). Kalkunite bioloogilised iseärasused Kalkunid on kanadest aeglasema kasvuga, mistõttu nende üleskasvatamine kestab märgatavalt kauem. 5 Kalkunite generatsioonidevaheline intervall on minimaalselt 8...9 kuud. Kergetesse ja keskmise raskusega tõugudesse kuuluvad emaskalkunid alustavad munemist 7-
Aretatud on sellised munakanade ning kanabroilerite liinid ja tõud, millel kukk- ja kanatibudel on udusulgede värv erinev. Neid nn autoseksseid tibusid on võimalik sulestiku värvuse ja küünarhoosulgede kasvukiiruse järgi eristada täpsusega 99…100%. Vastkoorunud munakanatibudel on võimalik sugupoolt eristada tiiva hoosulgede kasvukiiruse järgi. ERINEVATE LINNULIIKIDE KASVATAMINE Kalkunid Kalkunite põlvnemine Kalkun kuulub kanaliste seltsi (Galliformes) kalkunite sugukonda (Meleagridae). Kodukalkuni (Meleagris gallopavo) tõud põlvnevad Põhja-Ameerika ulukkalkunist (metskalkunist). Kalkunite bioloogilised iseärasused Kalkunid on kanadest aeglasema kasvuga, mistõttu nende üleskasvatamine kestab märgatavalt kauem. Kalkunite generatsioonidevaheline intervall on minimaalselt 8...9 kuud. Kergetesse ja keskmise raskusega tõugudesse kuuluvad emaskalkunid alustavad munemist 7- kuuselt, raskete tõugude emaskalkunid ligi 8-kuuselt.
annaabi.ee 
