läbib pika rea biokeemilisi reaktsioone, mis kõik mõjutavad karva värvust. eumelaniin – must või pruun pigment, feomelaniin – kollane või punane pigment 77. Milliste rakkude ja milliste rakustruktuuridega on seotud pigmentatsiooni teke? Melaniin moodustub erilist tüüpi rakkudes – melanotsüütides. Nende arv ja hormonaalsed mõjutused neile tingivad samuti karvavärvuse varieerumist. Melanotsüüdis moodustub melaniin spetsiifilistes organellides – melanosoomides. 78. Milline pigment tagab heleda karvavärvuse, milline tumeda, millest tuleneb valge karvavärvus? Tume karvavärvus (must ja tumepruun ning nende varjundid) on tingitud eumelaniini sisaldusest pigmendigraanulites,hele karvavärvus (punakas ja kollane ning nende varjundid) aga feomelaniini sisaldusest neis. Kui karv eisisalda melaniinigraanuleid,siis on ta valge. Valge värvus on tingitud õhumullidest karvas. Õhumullid põhjustavad karva valge värvuse tekkimise samamoodi nagu nad
karvas ja nende sisaldis. Melaniin tekib türosiinist (aminohape). Melaniin osaleb lisaks rakkude ainevahetuses, nägemisretseptorites toimuvates protsessides, kaitseb rakke ekstreemsetes tingimustes (kiirgus). Eristatakse melaniinil 2 vormi: eumelaniin – tume karvavärvus feomelaniin – hele karv (punakas ja kollakas ning nende varjundid) 77. Milliste rakkude ja milliste rakustruktuuridega on seotud pigmentatsiooni teke? Melaniin melanotsüütide melanosoomides (spetsiifilised organellid). Melanotsüüte on kahte liiki – melanootilised (sisaldavad melanosoome) ja amelanootilised (ei sisalda melanosoome). Amelanootilised melanotsüüdid võivad teatud tingimustes muutuda melanootilisteks ja vastupidi. Kui melanosoom on täitunud melaniiniga muutuvad nad melaniinigraanuliteks ning nad eritatakse melanotsüüdist naabruses olevatesse rakkudesse. 15. 78
annaabi.ee 
