võib normaalsed rakud pahaloomuliseks muuta. UVB kiired tekitavad päikesepõletust ja mitmeid basaalrakulisi ja lamerakkude vähke. Kuid ka UVA-l on oma osa nahavähis, see tungib nahast läbi veel sügavamale kui UVB, see nõrgestab naha immuunsüsteemi ja tõstab nahavähi riski, eriti melanoomi. Solaariumid toodavad eriti kõrgeid UVA kiirte doose, millega muutub see eriti ohtlikuks (ateena.ee 23.02.2009). Päikesekiirgus ei põhjenda ära melanoomide või teiste nahavähkide teket, mis ilmnevad päikesele ligipääsmatutes kohtades. Pärilikkus võib ka oma rolli mängida. Nahavähk võib areneda toksiliste mürkidega kokkupuutel või kiirgusravis (ateena.ee 23.02.2009). Nahavähi alla mõistetakse mittemelanoomseid pahaloomulisi nahakasvajaid. Neist sagedasemad- basaalrakk-kartsinoom ja lamerakk-kartsinoom. Aktiinilised keratoosid on tavalisemad kasvajaeelsed seisundid. Kõige tõsisemad neist on melanoomid (derma.ee 23
ultraviolettkiirgus aga siin kindlasti ei ole nii lih:tne et see (.) siin on olemas ka geneetilised faktorid ja võimalik ka või bakterioloogilised faktorid miks tekib siis melanoom sest vastasel juhul saaksid ju kõik melanoomi J.M: ta tekib ainult teatud juhtudel K: teatud juhtudel jah (.) ja on teada ka teatud juba ää mutatsioonid mida saab otsida perekondliku melanoomi puhul (.) õõm noortel inimestel on teatud mutatsioonid mida siis siis melanoomide puhul on võimalik juba siis juba kindlaks teha J.M: kas tänapäeva teadus teab kuidas melanoom tekib või pige:m teame me seda sellest hetkest kui see tekkinud on K: ääm ta teab mõne mõnevõrra melanoomi=tekkest J.M: tõesti=võ (.) geneetilist K: ku:i on kindlaks tehtud (.) just (.) geneetilised faktorid J.M: kuidas inimene aru saab et tal on melanoomi oht K: kui mõni: ää (.) uudismoodustis hakkab kiiresti ajas muutumas (.) kui just ajas
annaabi.ee 
