tagajärjel. Õ. lk. 107-112 1. Mis määrab naha-, juukse- ja silmavärvuse? Naha-, juukse- ja silmavärvuse määrab pigmendi melaniin olemasolu. 2. Mis tunnused on muutumatud sünnist surmani? Sünnist surmani on muutumatud näiteks vererühmad ja sõrmejäljed. 3. Nimeta melaniini kaks põhitüüpi ning omakorda nende alatüübid! Eumelaniin must ja pruun Feomelaniin punane või kollane 4. Mis on kõigi melaniinide sünteesi lähteaineks? Mis lisandub feomelaniinide puhul? Kõigi melaniinide sünteesi lähteaineks on aminohape türosiin, feomelariinide puhul lisandub veel aminohape tsüsteriin. 5. Kuidas on nahavärvuse üldtüübi järgi eristatud inimrasse? Inimrasse nende nahavärvuse üldtüübi järgi on eristatud järgmiselt: valged(kahvanäod), mustad, kollased, punased(punanahad). 6. Mis värvi on albiinode nahk? Mis on albinism?
reaktsioon juhuslik) · struktuur-funktsionaalselt seotud ensüümid hingamisahela ensüümid (ensüümid paiknevad kindlas kohas ansamblitena ehk üksteise järel, aine läbib sünteesi järjest, juhuslikkust vähe) · segatüüpi Ensüümide geneetilised defektid · Felüülketonuuria (fenüülalaniini hüdroksülaasi defitsiid) · Albinism (türosinaasi defitsiit) melaniinide biosünteesihäire (pole pigmenti); fotofoobia, nahaprobleemid (nahavähk) · Vahtrasiirupuriini haigus (HAAK-dehürdogenaasse kompleksi defitsiit pidurdab psüühilist ja vaimset arengut · Von Gierke haigus (glükoos-6-fosfataasi defitsiit süsvesikute metabolismihäire; maksa rasvumine, hüpoglükeemia oht. · Galaktoseemia (galaktoosi kinaasi defitsiit) tekib liiga palju alkoholi, vett, silm