On unikaalseid, s.t. indiviiditi kordumatuid tunnuseid. Näiteks sõrmeotste papillaarkurdude mustrid ( nn. Sõrmejäljed), mis erinevad mõningal määral isegi ühemunakaksikutel. 1. Värvus Valdaval enamikul imetajaliikidest on isendite naha-ja karvavärvus üsnagi ühesugune. Inviidide ja populatsioonide iseloomustamisel on olulisteks tunnusteks naha-, juukse- ja silmavärvus. Nende struktuuride värvuse määrab pigmendi melaniini olemasolu, kontsentratsiooni ja tüüp. Melaniine jaguneb kahte põhitüüpi- eumelaniin ja feomelaniin. Eumelaniin jagune kahte värvi- must ja pruun. Feomelaniinid on kas punased või kollased. 1.1 Nahavärvus Inimese nahavärvus varieerub peaaegu täiesti valgest üle roosaka, kollaka, punaka, helepruuni ja tumepruuni peaaegu mustani. Nahavärvuse järgi jagatakse inimesed rassideks- valged (kahvanäod), mustad, kollased, punased (punanahad). 1.2 Juuksevärvus See tunnus on üldiselt kooskõlas nahavärvusega, kui mitte alati
Järeldused · Akuutne hirmustress on adaptiivne, soodustades isendi elujäämist ohtlikes olukordades · Korduv või püsiv hirmustress mõjub pärssivalt sigimisele Värvid eneskaitses T. Remmel ja S. Sandre Loomariik on värvikirev Värvuse saavutamine loomariigis · Pigmendid keemilised ühendid, mis peegeldavad teatud lainepikkusega valgust. Näiteks melaniinid inimese juustes ja nahas, ning karotinoidid loomade kehakatetes (blond vähe melaniine; punapea palju feomelaniini; brünett palju eumelaniini) · Struktuursed värvid saavutatakse kehakatte mikrosturkuuri abil, mis laseb valgusel selektiivselt peegelduda · Abivahendid osad loomad kasutavad soovitud värvuse saavutmiseks keskkonnast saadud vahendeid (nt Ameerika rohevaksiklase röövik) o Bioluminestsents valguse kasutamine signaliseerimisel ei ole loomariigis väga levinud (putukad; süvaveeloomad)
annaabi.ee 
