mille lõpetab surm. Et ellu jääda, on ta sunnitud rändama väga kaugele kodust ning otsima üles kolm võluapelsini, mille sees elavad printsessid. Adaptatsioonis on kaasajastatud commedia dell'arte mõjusid ja üsna suur annus sürrealismi. Kõige naljakam oli minu jaoks see, kuidas räägiti Printsi haigusest. Ta pidi olema : maksakahjustus, kopsuärritus, pulsisagedus väga kiire, seisund üliohtlik, külmavärnad, kiirelt ägenev melanhoonia ning traumeeritud valud vatsas. Kogu tegevus tiirles ainult Printsi ümber. Tema jaoks korraldati isegi suur pidu, et teda kasvõi natukeseks naerma ajada. "Armastus kolme apelsini vastu" on Prokofjevi ooperitest kõige enam esitatum ja kuulub paljude ooperistuudiote püsirepertuaari. Ooperi esietendus toimus Chicagos 30. detsember 1921 ja seda juhatas Prokofjev ise. Esietendusel esitati ooperit prantsuse keeles pealkirjaga "L'amour des trois oranges". Ooperi kõige tuntum number on "Marss"
originaalsele stiilile, üheks litograafia klassikuks. Pariisis võttis ta vastu tellimuse Baudelaire luulekogu „Kurja lilled“ illustratsioonide valmistamiseks, kuid kunstnik ei lõpetanud seda tööd. Järgnevatel aastatel valmis hulgaliselt maale: „Metabolism“, „Aadam ja Eeva“, „Tüdrukud sillal“, „Elutants“, „Melanhoolia“ jpt. Tema maal „Elutants” väljendab selliseid igaühele arusaadavaid asju nagu noorus ja vanadus, lootused ja pettumused. Maalil „Melanhoonia” kujutas ta tuba, mis nagu lõõmaks õhtupäikeses, kuid ometi on aknast paistev maastik rahulik ja jahe. Seega võib oletada, et värvimäng toas peab väljendama kunstniku vaimuhaige õe Laura haavatud hinge rahutust. Uus sajand oli kunstniku karjääris tormilise arengu aeg. Munch hakkas tegema pingutusi muutmaks laadi („Ma tundsin, see (maalimine) võib muutuda maneeriks”), saamaks lahti kontuurjoone monotoonsusest ja lokaalse värvipinna
" Mõni aasta hiljem suri tema vend Andreas, see oli järjekordne saatusehoop kunstnikule, mis leidis kajastamist ka tema loomingus. Aasta hiljem lahkus Munch Berliinist ja sõitis Pariisi. Siin keskendus ta maalimise asemel graafikale ja litograafiale. Ta tegutses selle ala ühe kuulsaima kunstniku Auguste Cloti käe all. Tänapäeval loetakse Edvardit isegi üheks litograafia klassikuks. Järgnevatel aastatel valmis veel palju maale ,,Metabolism", ,,Aadam" ja paljud teised. Maalil ,,Melanhoonia" kujutas ta tuba, mis nagu lõõmaks õhtupäikeses, kuid ometi on aknast paistev maastik rahulik ja jahe. Seega võib arvata, et värvimäng toas peab väljendama kunstniku vaimuhaige õe Laura haavatud hinge rahutust. Uus sajand oli kunstniku karjääris tormilise arengu aeg. Paljud hakkasid huvituma ta töödest ning teda saatis kunstnikuna suur menu. Edu oli kahjuks saadetud pahedest, kunstnik hakkas liigselt alkoholi tarvitama. 1902. aastal kaotas ta duellis oma vasaku
annaabi.ee 
