aidata vastavate kontaktide leidmisega vms. 2. Lapse kohanemisraskused Probleem: Lapsel on kohanemisraskused erinevates olukordades. Lasteaias olles paneb last nutma iga kord, kui muutub tegevus. Puhkeb nutma, kui rühmakaaslased talle mänguasju pakuvad. Laps on väga arg ning ei kohane õpetajatega ega keskkonnaga. Lahendus: Sellise lapse jaoks on kõige tähtsam rahulik, heatahtlik psühholoogiline õhkkond kodus ja lasteaias. Last- (võimalik, et melanhoolikut) tuleb palju kiita, näidates talle usku tema võimetesse. Isegi kui ta täidab ülesande halvasti, tuleb temasse sisendada usku, kiites heaks tema püüdu lahendada üks või teine ülesanne. Lapsele tuleb luua pidevalt võimalus saada eduelamusi ka kõige tähtsusetuna tunduvatest ülesannetest. Sagedamini rääkida läbi positiivsed momendid, püüda teda eemale tuua murelikest mõtetest. Õpetada talle tegema iseseisvaid valikuid ka harjumuspärastes elulistes
Spordis nad enamasti edu ei saavuta. Kuigi kesknärvisüsteemi tüüp on üldiselt pärilik, saab seda õige vaimse ja kehalise kasvatusega mõjutada. Kiirust arendavate kehaliste harjutuste abil on võimalik suurendada erutus- ja pidurdusprotsesside vaheldumise kiirust, see on liikuvust. Seega kasutatakse neid harjutusi flegmaatikute puhul. Koleerikud vajavad aga vastupidavusliku iseloomuga harjutusi. Kõige raskem on aga kujundada nõrka närvisüsteemi, so melanhoolikut. Järk- järgult tuleb suurendada kehalisi harjutusi, tugevdada tuleb nii erutus- kui ka pidurdusprotsesse. Kuigi südametegevus ei allu tahtele, on ta siiski üks tundlikumaid siseorganeid igasuguste mõjutuste suhtes. Laste veresooni iseloomustab arterite suhteliselt suur läbimõõt, võrreldes kitsaste veenidega. See olukord kergendab küll südame tööd jõudehetkel, kuid kehalise pingutuse korral koormavad vereringetalitlust
annaabi.ee 
