Linnustikus on ülekaalus papagoilised (sh. kakaduulased ja kogu maailmas lemmiklinnuna peetav viirpapagoi). Austraalia lõunarannikul ja saartel pesitseb kääbuspingviin. Roomajate fauna on maailma liigi- ja isendirohkeimaid, eriti palju on mürknastiklasi (sh. surmavalt mürgised pruunmaod ja taipen) ja sisalikulisi. Maa kaguosas elab maailma suurim, kuni 3 m pikkune vihmaussiline Megascolex. 6. Rahvastik Regiooni rahvastik on segu melaneeslastest, polüneeslastest, mikroneeslastest ning erinevatest aasia rahvastest. Füüsilised tunnused, sealhulgas nahavärvus ja kehatüübid varieeruvad. Austraalia põlisrahvad on tänapäeval vähemuses. Austraalias elab 85% inimestest linnades ning ligi 60% neist viies suurimas linnas: Sydneys ( 4 miljonit), Melbourne'is ( ligi 4 miljonit); Brisbane'is ( 1,6 miljonit), Perthis (1,5 miljonit) ning Adelaide'is (1,1 miljonit).
mis jäid tuhandeteks aastateks inimasustuse kaugeimateks punktideks Vaiksel ookeanil. Aastaks 1200 eKr asustati Fidži ja Tonga saarterühmad, samuti Vanuatu ja Uus-Kaledoonia. Need saared hõivasid rahvad, keda nüüd kutsume melaneeslasteks. Asustus nihkus aegapidi läände, kuid Seltsisaaread avastati ja asustati alles 1. sajandil pKr. Järgnesid asulad Tuamotul ja Markiisaartel. Selleks ajaks olid polüneeslased melaneeslastest eristunud. Kõige tähelepanuväärsemaid reise üle Vaikse ookeani saatsid korda just polüneeslased. On tõendeid, et Lihavõttesaar asustati umbes 440 a pKr. Kultuuri- ja keeleandmed ei jäta kahtlust, et tolle saare asustasid polüneeslased, kes tulid kas Austraaliast või Seltsisaarelt Polüneeslased sooritasid veel kaks olulist siiret Vaiksele ookeanile. Üks neist o n Hawaii saarte avastamine. Arvatakse, et Hawaiile jõuti Markiisaartelt, kuid on ka võimalike, et hoopis Seltsisaartelt
annaabi.ee 
