mehe hooleks anda, Kuid ei lastud. Vastuhakkamisi mina ei näinud." Tallinnas veeti suurem osa küüditamisele määratutest juba 14. Juuni kestel rongidele 15. juunil jätkus küüditamine ja kestis kuni 16. juunini. Kas esialgselt küüditamisele mää- ratud isikute nimekirju nende päevade kestel ka täiendati, pole teada. Mõnevõrra laseb se- da siiski oletada asjaolu, et ühelt ja samalt tänavalt veeti inimesi kahel päeval. Kõiki ni- mekirjas olevaid ei saadud Tallinnas, nagu mujalgi, kätte. Ärakolimine ja ärasõitmine päästis nii mõnegi perekonna ja isiku. Oli ka muidugi neid, kes arreteerimise kartusel ju- ba varem varjule põgenesid. Seetõttu ähvardas tulla puudujääk koostatud plaani arvulise sosas, mille päästmiseks tõenäoliseks võeti lisa alles teises järjekorras küüditamisele määratutest. Päeva jooksul selgus Tallinnas, kes ja kui palju on igaühe tutvus- ja sõprus- ringist juba viidud
V õlvide h=48 m. * Doodzide palee Veneetsias. Kaks alumist korrust koosnevad lahtistest sa m maskäikudest. VEEL Antverpeni katedraal Belgias, mis on 7l ööviline. Rootsis on kuulsai m Uppsala katedraal, Norras Trondhei mi katedraal. Soo m e ainus stiilipuhas gooti katedraal on Turus. Tallinnas: Niguliste, Pühavai mu, Ol eviste, Too mkirik. Tähtis arhitektuurimälestis on Tallinna keskaegne vanalinn, mis on ka UNES CO maail mapärandi ni mekirjas. Skulptuur Suure m osa seotud ikka veel arhitektuuriga. P õhi materjal kivi. Peamiselt kristlik ainestik. Skulptuuril oli täita 2 põhiülesannet: 1) kirikute kaunistamine 2) olla nn vaeste piibel. Võrreldes ro maani ajastuga on gooti skulptuur loo mulikum, looduslähedase m. Figuurid on siiski veidi pikaks venitatud, saledad, n õtked. Rüüd on rikkalikult volditud, näod il me kad. Reljeef hakkab üha rohke m asendu ma vabaplastikaga. Siiski m õ eldud e elkõige e estpoolt