3 materjaalset kultuuri. Kultuuri võti peitub meie võimes kasutada sümboleid Sümbol-tähenduseta heli.Objekt või sündmus millele annavad tähenduse grupi liikmed. Osa inf. Antakse edasi mitte verbaalse informatsiooni abil.Kasutades näoilmeid ja liigutusi ja sellist kommunikatsiooni Kineesika. 3 Keel ja taju Me näeme ja tõlgendame maailma läbi meie keeles peituva kultuuri ekraali. Keel kujundab meje mõtet ja sisu.Ollakse tugevasti oma keele,meele vallas Näiteks hopi indiaalastel puudub ajamõiste. Teise keele õppimine on sisuliselt sisenemine teise maailma.Sõnavara uurimine aitab mõista probleeme mida ühel või teisel ajal tähtsustati. Ajas muutub sõnade tähendus.Eriti puudutab see poliitika valdkonda. Väärtused Väärtus on ükskõik milline asi-materiaalne või ideaalne,nagu ausus ja armastus.Ide või identutsioon tegelik
Teadmine välhendub otsustena, see sisaldab subjekti ja predikaati. Need jagunevad analüütilisteks, sünteetilisteks ja aposterioosseteks otsusteks "koperniklik pööre" me ei saa maailmale keskendudes avastada, seda, mis meil on võimalik teada. Pigem tuleb kesekenduda taipamisvõime struktuurile ja uurida, kuidas see kogetavat..... "Asi iseeneses" objektiivne maailm, kuid me ei saa selle kohta midagi väita, see mõjutab meie meeleorganeid ja tekitab aistinguid, mille tule,usel tekib "asi meje japks". Nähtusi saab tunnetada nagu nad meie läbi meeleorganite on antud, asjad iseeneses on põhimõtteliselt tunnetamatud. Me mõistame kõike läbi oma viie meele, aju ja kesknärvisüsteemi. ... kogemus kuidas tegelikkus mõjutab meie tunnetust? Kõik, mida me teame on määratud meie meele ja tunnetusparaadi omadustega Kui inimteadmine algab kogemusega, nõuab see inimmõistuse korrastamist Mõistuse abil n võimalik määrata, illise struktuuri see kogemus peab omandama ja nii