väheharitud inimesed. Nad olid lihtrahva seas väga populaarsed, kuna selgitasid usutõdesid lihtsatele ja harimata inimestele arusaadavas keeles. Väikevasall Eestlastest ülikud või nende järeltulijad keskajal, kes said väikemaid läänistusi ja kuulusid maad valitsevate vasallide hulka (maavabad, kel oli läänikiri). Esialgu omasid kohustust sõja korral teenistusse andma ja varustama kergeratsanikku. Aastal 1498 vahetus see kohustus erilise sõjamaksuga ehk meistriraha, mida tuli sõja korral maksta teistelgi rühmadel, üksjalad kaasa arvatud. Vabatalupoeg Üks talupoegade sotsiaalsetest kategooriatest keskaegses Liivimaal. Vabatalupoeg maksis rahamaksu ja ta majanduslik seisund võis varieeruda olenevalt sellest, kui paljudest kohustustest ta end rahaga vabaks ostis. Tavaliselt polnud vabatalupojad isiklikult vabad, kuid nende seisund oli siiski parem kui adratalupoegadel.
Talupojad viisid andamiks lambaid, härgi, lehmi, sigu, hanesid, kanu. Heinakümnis - Üks koorem täistalult. Olenevalt piirkonnast nõuti kümniseks veel mett, kalu, lina, kanepit. Talupoegadelt nõuti ka metsamaterjali: saepalke, palngupuid, puusütt, küttepuid. Talupoegadelt nõuti mitmesuguseid rahamakse. Vakuraha - Kõige kaalukam rahamaks, mis sõltus talu suurusest. Keskajal tunti ka isikul lasuvat maksu, mida võeti sulastelt ja vabadikelt. Ordualadel nõuti meistriraha ehk sõjamaks, mille suuruseks oli 1 riia mark igalt adramaalt. Keskaja jooksul asendati mitmed loonusandamid rahamaksuga. Loomakümnis asendati paarikillingilise maksuga iga varsa ja vasika pealt (Maksid selle eest, et omad loomi). 16. sajandil muutus tavaliseks vakukoormiste väljalunastamine rahas. Samal sajandil pärinevad teated talupoegade vabastamisest koormistest rahamaksu eest. Omaette andameid nõuti vakupidudeks - Aeg, mil korjati makse ja andameid ning
annaabi.ee 
