selli. Selleks, et selliks saada, tuli sellil läbi teha rännuaastad. (Töötas mõne aasta kaugemas linnas võõra meistri käe all. Võõrasse linna jõudes esitas tsunftile soovituskirja ning kui oli mõnel meistril vaba koht saigi tööle. Kui vaba kohta polnud rändas edasi. ) Kui rännuaastad läbi, võis sell tagasi pöörduda ning asuda shedöövrit valmistama. See esitati hindamiseks tsunftile. Hinnati karmilt. Kuid laitmatu töö esitanud sell sai pärast meistrimaksu tasumist meistriks. Peale seda võis hakata ise töökoda pidama. .
meistril oli vaba sellikoht saigi vandersell tööle asuda. Kui vaba kohta polnud, rändas sell edasi. Nii töötati sageli mitme erineva linna meistrite juures. Kui rännuaastad läbi võis sell kodulinna tagasi pöörduda ning asuda shedöövrit valmistama. See esitati hindamiseks tsunfti liikmetele. Hinnang oli karm, kuid laitmatu töö esitanud sell sai pärast kombekohast meistrikostitust ning meistrimaksu tasumist meistriks ning võis hakata ise töökoda pidama. Selleks, et meistriks saada pidi sell ka seisusekohaselt abielus olema. XIV sajandist saavutas paljudes linnades meistrite arv maksimaalse võimaliku piiri, mille ületamisel oleks meistrite sissetulekud ning elatustase langenud. Siis kuulutati tsunft suletuks ning lasti sellidel meistriks saada vaid siis, kui mõni meistreist surema juhtus. Sageli kehtis sel juhul klausel, et meistriks saanu pidi