Joosti aasta ringi, vaatamata ilmase, kas sadas siis vihma, lund või rahet jooks toimus alati. Krossi jooksu vahele oli põimitud kiirjooksu lõigud. Põlveliigesed olid neljateistkümneselt paranenud, tehnika ABC käes, põhitähelepanu sai pöörata füüsiliste võimete arendamisele. Viieteistkümneselt tuli Valter Rovnos üheksavõistluses taas Nõukogude Liidu noortemeistriks ja sügisel oma esimesel kümnevõistluseproovil Tallinnas täitis meistrikandidaadi normi. Terve aasta oli treeningkoormus liiga tugev, ilma järeleandmisteta, teinekord taastumiseta. Üleliidulisel noorte- võistlustel tuli Valteril põlvetrauma, millest paranes õnnelikult, ilma operatsioonita. Sama aasta sügisel sai kaalutud kõik head ja vead, koostati esimene aastaringne plaan. Valter oli alati veendumusel, et plaani peab sportlane alati läbi arutama koos treeneriga. Kui mõlemad pooled jäävad treeningplaaniga rahule siis peaks see ka sobima.
olema vähemalt 90 minutit. Kui kõigi reiting on sellest piirist allpool, piisab kummalgi partiiks 60 minutist. Määrustega soovitatakse, et nendel juhtudel, kus esimeseks ajakontrolliks on ette nähtud kindel käikude arv, oleks see 40. Mängijad saavad siin ühetaolisusest ainult kasu. Eesti tiitlimääruste järgi võetakse 2-tunnise ajakontrolliga partiisid järkude saamiseks arvesse. Meistrikandidaadi normi täitmisel peab aega olema vähemalt 135 minutit, muidu peab normi kahe aasta jooksul uuesti täitma. Reitinguarvestusse lähevad ühetunnise ajakontrolliga partiid koefitsiendiga 0,5. Eesti võistlustel oli ja on praegugi esimeseks kontrolliks sageli 23 käiku tunnis või 34 käiku poolteise tunniga. Need arvud seostusid FIDE eelmiste reitingu-määrustega, mille järgi reitinguarvestusse minekuks ei tohtinud kontroll olla kiirem kui 23 käiku tunnis. Praegu