Omandada tuleb tehniline kõrgharidus, läbida õpivaldkonnas valitud loengukursused ja isesisvad töö ning saada vastavalt sellele ka läbimist tõendav dokument ülikoolist. Kindlasti on vajalik oma teadmisi rakendada kutseliste kolleegide käe all. Töötades omandatud või siduserialal 1 kuni 3 aastat saab esmatasandi inseneriks. Ka enda täiendamine on vajalik ning seda on teha vaja pidevalt. Läbides eelnevalt nimetatud etapid saadakse meistiks, inseneriks, kes on valmis iseseisvalt tegutsema, võtma vastutust kutselise insenerina, jätkama insenerikarjääri (Jagomägi 2009)..................................................................................................... 4 3.Eesti Inseneride Liit............................................................................................. 5 3.1 Tutvustus....................................................................................................... 5 1988
Oluliseks kujuneb seega kuidas müüa oma oskusi. Nimelt kõige lihtsam ja selgem viis on oma oskuste rakendamine masinate valdkonda, kus inimesed töötavad arvuti taga. Ühesõnaga ma arvan, et ainuüksi omapead käsitööst ära ei ela, see on muutunud paljude inimeste hobiks või kindlad spetsialistid koonduvad kokku ning loovad ühise gildi, mida toetatakse. Mina näen ennast tarbekunstnikuna, kes tegeleb käsitööga. Võrreldes varasema ajaga on tänapäeval meistiks saada hulga lihtsam, nimelt saab koolis omandad endale meistri hariduse kiiremini kui varem. Varasemal ajal oli kolm etappi, et saada meistriks- õpipoiss, sell ja siis meister. Et õpipoisiks saada, pidi olema kristlikust abielust ausate vanemate laps ning pidi olema ka käändaja, kes maksis äparduste eest. Õpiaeg kestis 3-5 aastat (juveliiridel 7 aastat). Kui test oli läbitud, siis sai selliks. Sell võis valida ise
annaabi.ee 
