maailmameistrivõistlustele. Juba järgneval aastal võis Parve taas võidurõõmu tunda, kuna tiitlivõistlustelt naases ta koju kolme medaliga. Kui Egg am Etzelis toimunud MM-i 5 km distantsil tuli leppida hõbemedaliga, kuid nii 10 km kui 3x7,5 km teatesõidust tulid kuldsed medalid. Teatesõidus olid Parve partneriteks Venera Tsernitsova ja Jelena Golovina. Edukal 1985. aastal kuulutati Parve ka NL teeneliseks meistersportlaseks, samuti tunnistati ta sel aastal ka eesti parimaks naissportlaseks. 1986. aastal, kolmandatel naiste maailmameistrivõistlustel Rootsis Falunis oli jällegi põhjust heameeleks, sest koju tuli nii 10 km kui ka teatesõidu kuldmedalid. Taaskord tunnustati Parvet ka Eesti parima naissportlase tiitliga. 1987. aastal Lahtis peetud maailmameisrivõistlustel tuli leppida kõigest 10 km distantsil teiseks jäämisega, kuid nagu oli juba traditsiooniks saanud, tuli NL-i naiskond
Edu saatis ka Aadu 13 Sikku ka Nõukogude Liidu meistrivõitlustel. Hõbemedal tuli 1981. aastal, kaks pronksi järgmistel mõõduvõtmistel. Ka rahvusvahelisel areenil, sotsialismaade karikavõistlustel tulid saku mehe auhinna kappi hõbemedal 1981 ja järgmisel aastal tuli talle esikoht ja ka meistritiitel. 1978. aastal sai Aadu Sikk meistersportlaseks, viis aastat hiljem aga suurmeistriks. Võitude saavutamisel on igati abiks olnud Rudolf Krestinov, oma terasratsu eest on hoolt kandnud aga võidusõitja ise. Andres Krestinov Vaieldamatult üks parimaid sõitjaid aastatel 1980-1990. Nii nagu võistluskaaslasel ja sõbral Aadu Sikul, algas ka tema teekond suurde sporti Saku Motoklubi teenelise treeneri Rudolf Krestinovi juhendamisel. Esimene suurvõit tuli Nõukogude Liidu meistrivõistlustelt noorte klassis 1981. aastal
annaabi.ee 
