18 2.2 Maailmameistrivõistlused Berliinis Aasta 2009 suurim spordisündmus oli kahtlemata 15.-23. augustil toimunud XII kergejõustiku MM võistlus Berliinis, kus osales 2101 sportlast 202-st riigist, neist 17 Eesti sportlast (http://et.wikipedia.org/wiki/2009._aasta_kergej%C3%B5ustiku_ maailmameistriv %C3%B5istlused 03.12.09). Medalivõiduni jõudsid neist vähesed. Eesti on püsinud medaliriikide hulgas viimasel neljal MM-l järjest - selle eest on hoolt kandnud meie meistersportlased Erki Nool, Andrus Värnik ja Gerd Kanter. Kettaheites maailmameistri tiitlit kaitsev Kanter oli ka seekord Eesti kergejõustiku suurim medalilootus. Lootus pürgida kõrgetele kohtadele oli ka mitmetel teistel Eesti koondislastel - näiteks Euroopa sisemeistriks kroonitud Ksenija Baltal ja Mikk Pahapillil. Medalilootuse ja ootuse täitis Eesti tippkergejõustiklane kettaheitja Gerd Kanter tulemusega 66.88, saavutades MM-l pronksikoha. Teiste eesti sportlaste
Jõulumäe jne. rajad. Viimane on tunnistatud ka Eesti parimaks spordirajatiseks. Plaanis on 90- meetrise hüppemäe rajamine, osa mägesid on ka suvel kasutatavad. Suveks on Otepääl rollerirada. 4 Eesti Talvespordi Liit moodustati 1921.a. ja tegutses kuni 1940.a.-ni. 5 Olulisemad nimed NL teeneline meistersportlane on Kaija Parve-Helinurm Tallinn 1985.a. NL rahvusvahelise klassi meistersportlased laskesuusatamises on Matti Paavo (Elva, 1975), Even Tudeberg (Tallinn, 1984) ja Urmas Kaldvee (Tallinn, 1989). NL meistersportlase nimetus on omistatud ajavahemikus 1944-1989. a 294-le Eesti suusatajale, kusjuures 13 neist on kahekordsed meistrid. Laskesuusatamises on need järgmised: Valeri Zelentsov 1961. a murdmaasuusatamises ja 1963. a laskesuusatamises Kalev Ojaste 1962. a murdmaasuusatamises ja 1963. a laskesuusatamises Heino Mäesalu 1963. a laskesuusatamises ja 1964
annaabi.ee 
