Soome kirjakeelde on jõudnud üksikuid eesti laensõnu, nt lavastaa ‘lavakujundust teha; lavastada, sepitseda’. Laenatud on ka eesti keelest vadja, isuri ja liivi keelde. Vadja ja isuri keelde on eesti keele vahendusel saadud muu hulgas alamsaksa ja saksa laensõnu, vadja keeles nt jahti ‘jaht’, kalkkuni ‘kalkun’, müüri, müürü ‘müür’, puteli ‘pudel’, teeniä ‘teenida’, isuri keeles nt jahti ‘jaht’, meisterit (mitm) ‘meistrid’, pekki ‘pekk’. Liivi keelde on eesti keelest laenatud nt arū ‘mõte, arvamine; arvutus’, ǟ’matõks ‘hirmutis, koletis’ (← ehmatis), loḑā ‘väike madal paat’ (← lodi), ukāz ‘uhke’, õigi ‘õige’.
Ehitusfüüsika ja arhitektuuri õppetool: Targo Kalamees, Üllar Alev, Endrik Arumägi, Simo Ilomets, Alar Just. Kaasa töötasid: Kätlin Miilberg, Arli Toompuu, Tõnis Agasild, Georg Kodi, Karl Õiger; Materjaliuuringute teaduskeskus: Urve Kallavus. Täname uurimistöö rahastajaid ning uuritud elamute elanikke oma panuse eest uurimistöö õnnestumisesse. Täname Hannes Meisterit ja Kalle Pilti Eesti Maaülikoolist põrandaalustes ruumides mõõtmise tegemise ja mõõtmistel osalemise eest. Aruande sisulise poole on toimetanud Targo Kalamees ja keelelise poole Mari-Ann Tamme. Tallinn, jaanuar 2011 Tegijad Sisukord 1 Sissejuhatus 6 1.1 Uuringu eesmärk ja oodatavad tulemused 6 1.2 Ülevaade uuritud elamutest 8