tihedamini võistlusi ja nendest osavõtma. (ALMAVÜ Rapla TSK „Järvakandi“ 1971) 1958. aastal sündis Järvakandi aktivistide korraldusel traditsiooniline Pangamägede kross, kus esimesest võistlusest võttis osa 164 mootorratast, mis oli rohkem kui Eesti meistrivõistlustel. Esimesest Pangamägede krossist võtsid osa ka mitmed kohalikud mehed, kes suutsid seljataha jätta mitmed nimekad sõitjad. See kross oli ka hüppelauaks noorele naissõitjale, Eesti meisterile ja paljukordsele medaliomanikule Senta Kallaspoolikule. Peale edukaid võistlusi ka mujal, osteti kolm uut mootorratast 7 ning muudeti Pangamägede kross traditsiooniliseks võistluseks. (ALMAVÜ Rapla TSK „Järvakandi“ 1971) 1963 aasta lõpul tekkis ALMAVÜ Rapla rajooni Tehniliste Spordialade Klubi „Järvakandi“. ALMAVÜ Vabariiklik Komitee andis klubi käsutusse veomasina ja
ohvitseride majad, pandi nö koduaresti. Nad toodi sunniviisiliselt Sõjarevolutsioonikomiteesse, kus neid pandi vanduma, et nad ei astu vahele. Võitlust ja vägivaldset võimuhaaramist aset ei leidnud. Elanikkond sai teada kõigest vaid ajalehtede vahendusel. Ei arvatud, et see kaua kestab. Isegi valitsusasutusi ei võetud esialgu üle. Poskalt võeti võim üle 27.10 ja pööre kuulutati kordaläinuks. Poska andis võimu ametlikult paberiga üle Kingissepale ja Meisterile. Kuid nad ei hakanud kubermangu komissari kohuseid täitma. Eestimaa Sõjarevolutsioonikomitee oli 22. oktoobril (ukj 4. novembril) 1917 Tallinnas Eesti Nõukogude II Kongressil valitud bolševike (VSDT(b)P) ja pahempoolsete esseeride (SR) initsiatiivgrupp relvastatud võimuhaaramise ettevalmistamiseks ja läbiviimiseks Eestimaa kubermangus. 26. oktoobril (ukj 8. novembril) 1917 kuulutas Eestimaa Sõja-Revolutsioonikomitee end kõrgemaks võimuks Eestimaa kubermangus 27. oktoobril 1917 (ukj 9
annaabi.ee 
