Sõja edenedes siiski suhted omavahel mõnevõrra tugevnesid ning oli märgata mõningast koostööd. Üks raskemaid tagajärgi on see, et eestlaste ühiskondlikul püramiidil lõigati ära tipp, kuid tänu Muistsele vabadusvõitlusele ja Eestimaa vallutamisele sai siin hakata kujunema riiklus. Suhted naabritega oli tol ajal üpris keerulised. See sai võimalikuks tänu ristisõdijate oskusele Eesti oma naabritega tülli ajada. Liivlaste vanema Kaupo meelitas munk Meinhart enda poolele, kes sai Riia piiskopi vasalliks. Latgalitele oli vaja kätte maksta, sest nad korraldasid sõjaretki Eestisse. Sõja II perioodil(1215- 1219) loodeti, et huvide kokkulangemisel võiks venelastega koostööd teha, kuid nagu hiljem selgus siis nendele ei saanud kindel olla. Kui kõik naabrid olid üksteise vastu üles ässitatud siis oligi ristisõdijatel olemas uhke plaan kuidas alistada Baltimaid ning sealhulgas Eestimaa ühed barbarid alistati teiste barbarite abiga
Liivimaa kroonikakirjutis kuigi ulatuslik ei olnud, samas ometi oli Liivimaal rohkem kroonikaid kui Soomes. Kroonikate puhul ei kehti väide, et lähemast ajast on neid rohkem. Kronoloogiline: Läti Henriku kroonika 1224-1227 ld keeles, jutustab Riia kiriku ajaloost, selle algusest kuni Saaremaa vallutamiseni 1227, mis töhendab krooniku järgi kogu Eesti alistamist. Kas initsatiiv tuli kõrgemalt poolt (Meinhart käskis) või vabatahtlik? Või oli plaan esitada seda kroonikat kui kogumine argumentidest, mis pidi näitama Riia kiriku eesõigust Eesti ja Liivimaale. Me ei tea selle autorit. Arvamus, et preester Hendrikus on kroonika autor. See Hendrikus oli lätlaste preester?, seda võib tõlkida kui Läti Hendrik ja Hendrik lätlane. Hendrik ei olnud läti päritolu, vaid olid lätlaste preester, pärines tõenäoliselt Kesk- Saksamaast (Magdeburgist)
annaabi.ee 
