Vikerkaar tekib sellepärast, et valguslained murduvad ja peegelduvad vihmapiiskades. Kuna kõik piisad on sarnased, siis võime vikerkaare tekkepõhjust seletada ühte vihmapiiska jälgides. Jälgime vikerkaare olemuse mõistmiseks silma jõudva valguse teed. 1. Piisale langev päikesevalgus murdub 2. Osa sellest peegeldub piisa tagaküljeslt 3. Ülejäänud osa läheb piisast läbi (see meie silma ei satu) 4. Peegeldunud valgusest väljub osa piisa meiepoolsest küljest. 5. Toimub valguse murdumine. Erineva lainepikkusega valguslained väljuvad piisast dispersiooni tõttu erinevates suundades. Tavaliselt eristatakse lainepikkuse kahanemise järjekorras seitset värvust: punane, oranz, kollane, roheline, sinine, tumesinine ja violetne. Neid kõiki ei ole võimalik eristada. Nende värvuste kasutamise vikerkaare kirjeldamisel kinnistas Isaac Newton.
võtted, lastes meie katseisikul liibuda vastu klaasi, teha kiireid agressiivsena tunduvaid liigutusi või ,,teha seesolijatele teatrit". 4) sel hetkel kui näis, et oleme vaadelduilt kätte saanud kõik, mis nad meile pakkuda kavatsevad, sisenes meie katseisik ruumi ja seletas, millega on tegemist. Filmisime (ise nähtamatuks jäädes) üles kogu protsessi, üritades saadud materjali ja kogemuste põhjal järeldada, millised on suhtumise erinevused nii ealises, arvulises kui meiepoolsest näivusest tekkinud olukorras. Seda tehes püüdsime samas mõista just põhjamaalastele omaseid käitumismalle - temperamendi välist puudumist ja tavapärast ,,sissepoole" elamist st introvertsust. Sest kuigi hetkel puudub meil antud võrdluse jaoks näitlik materjal, oleks antud situatsioone äärmiselt huvitav jälgida paralleelselt taoliste eksperimentidega, mis on läbi viidud näiteks vahemeremaalaste peal. PROTSESS JA JÄRELDUSED
O nõustub ning 1. aprillil tarne toimubki. Nädal pärast teise tarne vastuvõtmist leiab O, et on hilinemiste tõttu siiski kannatanud ja esitab M-ile nõude tasuda leppetrahv ettenähtud summas mõlema tarne hilinemise eest. M kirjutab kirja, milles vaidleb leppetrahvi maksmisele vastu, viidates asjaolule, et tema ei olnud rikkumises süüdi: leiame, et meie ei ole kohustatud leppetrahvi tasuma, kuna ei ole kauba hilinemises süüdi: viivitus ei olnud tinginud mitte meiepoolsest hooletusest, vaid puhtalt kolmandatest isikutest, mida me ei saanud mõjutada. Samas kirjas M siiski tunnistab, et kauba hilinemine võis O-le tekitada teatud rahalist kahju ja pakub kompromissina sellise kahjusumma - mis on 10 korda väiksem kui leppetrahvi summa! - hüvitamist. Kuidas lahendaksite õigusliku probleemi? Võlasuhte olemasolu M ja O sõlmisid kirjaliku lepingu, seega võlasuhe on olemas. Lepinguline võlasuhe- müügileping. Poolte õigused ja kohustused:
annaabi.ee 
