Kool ja kasvatus Vanal-Liivimaal Rahvaõpetuse ümberkorraldamise katsed Protestantismi kindlustumisega eestis jõudsid siia ka Lutheri ideed rahvaharidusest. Lutheri arvates pidi iga inimene oskama lugeda vaimulikke raamatuid, esmajoones piiblit. Iga koguduse liige pidi tundma uuendatud kiriku tähtsamaid õpetusi. Emakeeles pidi peast teadma 10 käsku, usutunnistust, meieisapalvet- oluline oli ka arusaamine. Kooli uut sisu nähti usuõpetuse omandamises. Laste teadmiste eest vastutasid vanemad. Usuõpetuse öaused tuli omandada kooli või koduõpetuse kaudu. Köstri ülesandeks oli laulu juhtimise kõrval ka laste õpetamine pastori juhiste järgi. Kogudusekoolide põhisisuks katekismus ka kirikulaul. Andekamad omandasid ka kirjutamis- ja arvutamisoskuse. Õppima pidid ka tüdrukud. Katkekismus kujunes loodavate koolide esimeseks lugemisraamatuks.
Jeesus Kristus ilmutas end oma sõpradele ja õpetas neid.40 päeva hiljem tõusis ta taevasse. Tema sõnumit pidid inimkonnale edasi andma jüngrid, kes said pärast Jeesuse surma endale uue nime apostlid . Jeesus õpetas, et Jumal on hea ja armastav. Ta õpetas, et kurjale ei pea kohe vastama kurjaga. Ta õpetas ka kuidas pääseda taevasse. Sinna pidid minema kõik head inimesed, aga kurjad pidid minema põrgusse. Ta õpetas ka oma jüngritele ehk tema järgijateile meieisapalvet. Meie Isa, kes Sa oled taevas! Pühitsetud olgu Sinu nimi. Sinu riik tulgu. Sinu tahtmine sündigu nagu taevas, nõnda ka maa peal. Meie igapäevast leiba anna meile tänapäev. Ja anna meile andeks meie võlad, nagu meiegi andeks anname oma võlglastele. Ja ära saada meid kiusatusse, vaid päästa meid ära kurjast. Sest Sinu päralt on riik ja vägi ja au igavesti. Aamen. Levitas ka issanda kümmet käsku 1)Sul ei tohi olla muid Jumalaid minukõrval
4 Kirik, aadel ja talurahvas Eestimaal 16. sajandi lõpul L. Arbusow ,,Katoliku kirikut ei olnud enam, luteri kirikut ei olnud veel." Vana-Liivimaal puudus poliitiline jõud, kes oleks luteri kiriku ainukehtivaks muutnud. Katoliku kirik oli oma monopoolse seisundi kaotanud ega saanud usuelus enam endist ainumääravat osa etendada. Talurahvas pidas üldiselt kinni muistsest usundist, tundmata kristliku õpetuse põhialuseidki, ei usutunnistust, meieisapalvet ega kümmet käsku. Reformatsioonile järgnenud aastakümnetel olukord kiriku seisukohalt vaadatuna ei paranenud, vaid kiriku mõju pigem vähenes. Rootsi riigi kirikupoliitikast ja koos sellega eesti talurahva suhetest kirikuga pakuvad ülimalt väärtuslikke andmeid Eestimaa ühe juhtiva kirikutegelase David Dubberchi kontrollkäigud- visitatsioonid ehk kirikukatsumised. Dubberchi dokumendid sisaldavad mitmekesiseid teateid antud
annaabi.ee 
