orud ja muud alad, mis võisid vanasti olla veega täidetud- seega tõhus kaitse vaenlase rünnaku vastu. Üheski kirjalikus allikas Meegomäe linnamäge nimetatud ei ole. Küll aga kirjanduses mainitud, et muistne maalinn asus Raudsepa ja Rootsi küla vahelisel mäekünkal metsa sees. Meegomäe küla nime saamisloo kohta on mitmeid oletusi ja legende. Esimesed kirjalikud andmed küla kohta on aga aastast 1638. Liivimaa Revisjoniraamatus on märgitud, et on olemas „Mehoma pustus”, s.o. kunagi haritud vaba maa, kus veel uut harijat ja maksumaksjat ei ole. 1684.aastal oli Meegomäel 2 peret- Rautzepad ja Meegomäed. Viimaseid hakati nimetama Meegomannideks, küla ennast aga Meegomäeks. XIX sajandi teisel poolel oli külas 8 taluperet. Meegomäe küla talud (asusid Kasaritsa riigimõisa maadel) osteti päriseks XIX- XX sajandi vahetusel. Sõjaeelse Eesti Vabariigi ajal oli neid seitse. (Vaike Reial. „Meegomäe külast vanast ajast tänapäevani.” Okt. 2009)
a. on nimeks Meegomäe küla, vallaks Võru ja Maakonnaks on Võrumaa. (Kupits Halduspiiride kaardiserver). Joonis 3. Meegomäe küla kaart aastast 1917, kaardil on näha ka punase tähekesega märgitud Vana-Kasaritsa riigimõis. Allikas: Kupits Halduspiiride kaardiserver Asustamise aeg, põhjused, seosed ümbritseva asutuse ja looduslike tingimustega Esimesed kirjalikud andmed Meegomäe küla kohta on saadud 1638. Aasta Liivimaa maarevisjoni raamatust, kus on märgitud, et on olemas „Mehoma pustus“, s.o kunagi haritud vaba maa, kus uut harijat ega maksumaksjat veel ei ole. (Liivimaa 1638. Aasta maarevisjon). Võib oletada, et oli olemas küla, kuid see jäi mingil põhjusel tühjaks. Tollase Liivimaa see osa kannatas sagedaste venelaste, lätlaste, leedulaste sõjaretkede tõttu. Selleaegsed sõjakäigud olid aga halastamatud – tihti põletati külad maatasa, mehed tapeti , naised ja lapsed veeti orjadeks