nad oma tempudega igavat külaelu natukenegi elustavad. ( nagu Vargamäel) Paulil on kodus kohtlane tütar. Kuigi Taavet võiks tema üle valusalt nalja heita, ei hakka ta seda tegema, sest see oleks liiga julm kättemaks, isegi kui Paul teda rängalt solvanud on. Karlil läks ülikoolis käimine lörri. Viis Taaveti puumajja, kus olid ok daamid. Härta istus Taavet põlvel. Jõid kõik koos viinapudeli tühjaks. Taavet lubas kõik kinni maksta. Läksid edasi restorani, kus ilmusid mehkad, kes olid väidetavalt Karli koolivennad. Seal oligi Aiaste peremees ühele vekslile käsinikuna käe alla pannud. Usaldas pimesi ,,Karli koolivendi". Naasid tagasi katusekorterisse. Hommikul ärkas Taavet segipaisatud korteris, Härta tema kõrval alasti, rahakott oli alles, kuid tühi. Taavet: Niisugune elu ei paku midagi rõõmsat. Mõnitus, mitte elu. Eesneri Eedi on vahepeall laiaõlgseks noormeheks sirgunud ja isegi kaitseväes aega käinud teenimas
Eesti maaelus. Raha tuli lina müügist. Paljud küüditati ja majad muudeti kolhoosi keskusteks. Setumaa ja setud- esmakordselt on seda nimetust kasutatud ajalehes Inland 1860 ning sealse teate järgi tulenevat nimetus sageli kasutatavast asesõnast see (setu murdes settu). Nimetust setu seostatakse ka setuka ehk kehva hobusega. Wiedemanni sõnaraamatuson setu etnonüümi defineeritud ku Liivimaa naabrite poolt pihkvaeestlasele antud nimetust. Nõukogude perioodil oli setu keel põluall. Mehkad ja mehkamaa- Väike piirkond Lõuna-Eestis. Muistendi järgi olevat pärast suurt katku ainsana ellu jäänud Mehka nimeline mees. Ringi rännates kohanud ta naisterahvast nimega Hippõ ja kõik Mõniste kandi inimesed pärinevadki just sellest kooselust. Mehkamaa kui naabrite poolt pandud pilkavnimi. Võro-Eesti sõnaraamat-Mõniste valla meeste hüüdnimi. Wiedemanni sõnaraamat Mehkamaa nime ei tunne, kuid Mõniste kandi rahva kohta toob ta pilkenime-loks-munnlased.
annaabi.ee 
