Rada peab sisaldama vähemalt ühe S-kujulise kaare, viraazi (mitu üksteisele järgnevat üleminekukaart) ja niinimetatud silmuse ehk juuksenõelakaare (140-180 kraadi). Maksimumkiirus ulatub rajal 130 km/h. Eestile kõige lähem bobirada asub Lätis Siguldas. Bobisõidu reeglid Bobisõidus võisteldakse kahe- ja neljabobil (meeskonnas kaks või neli meest). 1953. aastal kehtestati bobi mõõtmete ja kaalu ühtsed nõuded. Iga võistluse eel kaalutakse bobi eraldi ja mehitatuna. Kui mehitatud bobil ei ole maksimaalkaalu, võib raskuse suurendamiseks lisada bobile lisa raskust. Lubatud on nii ratas- kui nöörrool. Võistlejad kannavad kaitseprille ja -kiivrit ning tihedat, tuulekindlat kehale liibuvat riietust. Bobi tehnilised andmed Nõuded Kahebobi Neljabobi Bobi pikkus esijalast tagajala lõpuni (cm) 270 380 Esijalaste pikkus (cm) 93 104 Tagajalaste pikkus (cm) 115 127
Rada peab sisaldama 9 vähemalt ühe S-kujulise kaare, viraazi (mitu üksteisele järgnevat üleminekukaart) ja niinimetatud silmuse ehk juuksenõelakaare (140-180 kraadi). Bobisõidus võisteldakse kahe- ja neljabobil (meeskonnas kaks või neli meest). 1953. aastal kehtestati bobi mõõtmete ja kaalu ühtsed nõuded. Iga võistluse eel kaalutakse bobi eraldi ja mehitatuna. Kui mehitatud bobil ei ole maksimaalkaalu, võib raskuse suurendamiseks lisada bobile lisa raskust. Lubatud on nii ratas- kui nöörrool. Võistlejad kannavad kaitseprille ja -kiivrit ning tihedat, tuulekindlat kehale liibuvat riietust. Bobi tehnilised andmed Nõuded Kahebobi Neljabobi Bobi pikkus esijalast tagajala lõpuni (cm) 270 380 Esijalaste pikkus (cm) 93 104
Kava kohaselt pidid eestlased (tõenäoliselt taas ugalased, sakalased ja läänemaalased) jälle ründama latgaleid ja liivlasi ning saarlased sulgema Väina suudme Daugavgrīvas. Pearoll linna piiramise näol pidi seekord jääma Polotski vürsti kanda, kes kutsus selle tarbeks venelastest ja leedulastest kokku suure väe. Kui teated vandenõust Riiga jõudsid, ostsid piiskopimehed ja orduvennad kaitseabinõuna ühe koge, mille nad kindlustatuna ja ammuküttidega mehitatuna Daugavgrīva juurde alalisse valvesse paigutasid. Suurejooneliselt kavandatud ettevõtmise nurjas aga Vladimiri äkksurm, mis Läti Henriku teatel tabas teda just sel hetkel, kui ta hakkas astuma laevale, et Riia alla sõita. Kogunenud vägi läks laiali. Laiemas plaanis jätkus Vladimiri surmaga Polotski nõrgenemine ja Liivimaa ristisõja sündmustesse ta enam sekkuda ei suutnud. Sõjaretkeks valmis olnud saarlased muutsid oma plaane, sõites
teadlasti, kes tegelenud Eestimaa uurimisega. Toetust Liivimaa Sotsieteedi (1792 Riias loodi) toetust ja liideti hiljem sellega. Tartu Saksa Genealoogia Selts 1931- 1941 avaldas perekonna ajaloo teateid. Ärakaotatud rüütelkond (Eestimaa, Saaremaa, Liivimaa) kujundasid end ümber mittetulundus ühendusteks, mis tegelesid genealoogiaga. Mõned linnaarhiivid sakslaste käes Tartu linnaarhiiv, Tallina Linnaarhiiv püsis 1939 mehitatuna skakslastest, algul Greifenhagen, siis Johanseni käe all. Eestimaa Kirjandusühing, millel oma muuseum ja publikatsiooni seeria. Pärnu vaja-aja uurimise selts. 1920. aastate lõpuks ennast tugevalt tunda, et mõelda laiendada tegutsemist Balti koostöö tegemiseks. 1927 taas väljaandma Baltische Monatsschrift. 1932-1939 Baltische Monatschrift ajaloo alaste kirjutiste roll suur. 1933. aastast alates Balti ajaloolaste päevad üldisematest