B Beatitudo non est virtutis peaemium, sed ipsa virtus õndsus ei ole vooruse autasu, vaid voorus ise. Beatus ille, qui procul negotiis õnnis on see, kes on toimetustest eemal. Beneficium accipere liberatem est vendere heateo vastuvõtmine on vabaduse loovutamine. Bis vincit is, qui se ipsum vincit kaks korda võidab see, kes võidab iseennast. Boni amant inter se head inimesed armastavad üksteist. C Caeca invidia est kadedus on pime. Calamitas virtutis occasioõnnetus on võimalus mehisuseks. Calamitosus est animus funturi anxius õnnetu on tuleviku ees hirmunud hing. Calumitarae audacter, semper aliquid haeret laima julgesti, alati jääb midagi külge. Calvintium non est vitium, sed prudentiae indicium kiilaspäisus ei ole mitte pahe, vaid tarkuse tundemärk. Carpent tua poma nepote sinu tööde vilju nopivad lapselapsed. Cave quid dicis, quando, et qui pane tähele, mida röögid, millal ja kellele. Cessante causa, cessat effectus põhjuse lõppede lõpeb ka tagajärg.
head ega halvad; pahe tuleneb liialdusest või puudusest. Võtame näiteks enesekindluse (eneseusalduse), mis iseenesest ei ole ei hea ega halb. Kuid kui inimene on liiga enesekindel, siis see on pahe arulagedus. Kui inimene on liiga vähe enesekindel, siis on see samuti pahe argus, eneseusaldamatus. Iga konkreetse inimese puhul on see mõõdupuu muidugi spetsiifiline: võimekam inimene näiteks võib muidugi olla rohkem enesekindel. Kuldset keskteed nimetab Aristoteles siin mehisuseks. Ka hirm pole iseenesest ei hea ega halb. Kuid kui inimene üldse hirmu ei tunne, siis ta on kartmatu võibolla sellepärast, et ta ei oskagi midagi karta. Kui aga inimene liiga palju kardab, siis ta on arg. Kuldseks keskteeks on siin Aristotelese arvates jällegi mehisus. Ka kehalised naudingud ei ole iseenesest ei head ega halvad (vaimsed seevastu on head). Kui inimene üldse kehalisi naudinguid ei hinda, siis see
annaabi.ee 
