4. DEPRESSIOONI PÕHJUSED JA SÜMPTOMID 4.1 PÕHJUSED Depression tekib eelkõige vastureaktsioonina rasketele läbielamistele, pikaajalisele stressile ja ootamatule negatiivsele kogemusele. Raskete läbielamiste alla kuulub näiteks lähedase surm, töökoha kaotus või halva uudisega leppimine. Pikaajaline stress võib tingitud olla püsivast konfliktist pereliikmega või töökaaslasega ja ka raskest haigusest. Negatiivne kogemus võib olla varguse või kallaletungi läbielamine. Mehilase sõnul on depressiooni peamiseks põhjuseks psühhosotsiaalsed, ümbritsevast keskkonnast tingitud konfliktid ja probleemid (1997: 86). Mehilane väidab samuti, et noorukite depressioon erineb täiskasvanu omast tunduvalt (1997: 92). Noortel on neid põhjusi palju rohkem, kuigi levinud on arvamus, et teismelistel on nii murevaba ja hea elu. Tegelikult on vaja noorel inimesel toime tulla mitmekordse koormusega. Põhilised koormused on järgmised: iseseisvumine
Referaat on jaotatud kolmeks peatükiks, mis keskenduvad kolmele põhiküsimusele: miks? kes? kuidas? Lähemalt siis, miks sooritatakse enesetappe, missugune inimene kaldub sooritama enesetappu ja kuidas saaks enesetappe ära hoida. Kõige täpsemalt on lahti kirjutatud just esimene teema, kuna see on just kogu temaatika alus ja ülejäänud tegevuse algatav jõud. Referaadis on kasutatud Eesti-Rootsi Vaimse Tervise ja Suitsidoloogia Instituudi eestikeelseid materjale, Lembit Mehilase materjale ning ka eesti autorite, Airi Värniku, Merike Sisaski ja Peeter Värniku, inglisekeelset raamatut ,,Baltic suicide paradox". 1. Noorte suitsidaalse käitumise põhjused Üldiselt on inimloomuse üks põhitunnuseid soov ja püüd ellu jääda ning igast olukorrast elu 3 ja tervisega välja tulla. Kui seda eiratakse, võiks öelda, et on tegemist hälbega -- see pole normaalne käitumine
annaabi.ee 
