filamentide kihte, mis tekivad ja kaovad mitoosi kindlatel etappidel. Moodustavad võrgustiku, mis asub tuuma sisemembraanil. Epidermolysis bullosa simplex kui näide haigusest, mis on tingitud intermediaarsete filamentide puudulikkusest. Haigus tingitud mutatsioonist keratiini geenis, tulemuseks on epidermise basaalrakkude keratiinifilamentide puudulikkus, see muudab rakud väga tundlikuks mehaanilistele mõjutustele. 16. Raku mootorvalgud. Kinesiinid, düneiinid ja müosiinid kui mehhanokeemilised ensüümid. Näited nende osalusest rakkude liikumises. Rakus toimuvad liikumised on seotud vähemalt ühega 3-st mootorvalkude perekonnast: müosiinide, düneiinide või kinesiinidega. Müosiinid on aktiinifilamentide poolt aktiveeritavad ATP-aasid, düneiinid ja kinesiinid aga mikrotuubulite poolt aktiveeritavad ATP- aasid. Liikumise tekitab ATP-hüdrolüüsi toimel mootorvalgus tekkiv konformatsiooniline muutus, mispeale mootorvalk nihkub vastava
kindlatel etappidel. Moodustavad võrgustiku, mis asub tuuma sisemembraanil. Epidermolysis bullosa simplex kui näide haigusest, mis on tingitud intermediaarsete filamentide puudulikkusest. Haigus tingitud mutatsioonist keratiini geenis, tulemuseks on epidermise basaalrakkude keratiinifilamentide puudulikkus, see muudab rakud väga tundlikuks mehaanilistele mõjutustele. 16. Raku mootorvalgud. Kinesiinid, düneiinid ja müosiinid kui mehhanokeemilised ensüümid. Näited nende osalusest rakkude liikumises. Rakus toimuvad liikumised on seotud vähemalt ühega 3-st mootorvalkude perekonnast: müosiinide, düneiinide või kinesiinidega. Müosiinid on aktiinifilamentide poolt aktiveeritavad ATP-aasid, düneiinid ja kinesiinid aga mikrotuubulite poolt aktiveeritavad ATP- aasid. Liikumise tekitab ATP-hüdrolüüsi toimel mootorvalgus tekkiv konformatsiooniline muutus,
Ekstratsellulaarse maatriksi (nüüdsest rakuvaheaine) peamine ülesanne on toimida kudede ehitusliku osana ning mõjutada nende arengut ja talitlust. 14 Rakuvaheainesse kuuluvad interstitsiaalne maatriks ja basaalmembraan. Laminiinid on valgud, mis leiduvad pea iga loomaraku basaalmembraanis. 17. Raku mootorvalgud. Kinesiinid, düneiinid ja müosiinid kui mehhanokeemilised ensüümid. Näited nende osalusest rakkude liikumises. Motoorsed valgud e. mootorvalgud -valgud , mis transformeerivad ATP-energia liikumisenergiaks. ATPhüdrolüüs kutsub esile ja kontrollib mootorvalgu konformatsiooni muutusi, mille tulemusena toimub ühe molekuli libisemine või sammumine teise suhtes. Suunatud liikumise tekkeks peavad mootorvalgud pöörduvalt assotiseeruma/dissotsieeruma valgu (polümeeri), pinna või rakuorganelliga
annaabi.ee 
