Pildistamine muutus lihtsaks ja foto kergesti kättesaadavaks. Nõnda tekkis ka professionaalsus ja tehnika ning käsitlemine: rakurss, ruumipöörde kasutaine, varjude tähtsustamine, vormide lõhkumine. Harjumuspärastud vaated, kihiline maailmajäädvustamine/nägemine. Liikumine pildil saab kultuslikuks. Tava albumi foto kaob massidesse ja muutub tavarahva lõbuks. Mehaanilisus võtab hoogu ühiskonnas kui ka humanismis, puutumata ei jää ka kultuur ja kunst. Kõik mehhaniseerib ja taandub mehaanikale. Vanad tavad ja arusaamad, et inimene on kõige olemus ja keskus, kõige looja, kus tehnika on käsi selle teostuseks, on hääbumas. Modernsus tuleb kiire hooga ja sõidab kõigest üle oma ebastabiilsuse, piiritlusetusega ning olemuseta. Kunstnikust kui loojast on saamas hoopis kunstnik, kes peab samas ka olema kui manager iseendale, ehk ta peab ise olema produkt ja looja ühes isikus, et avaldada ja näidata maailmale oma kuntsi. Originaalsus asendus nutika
oma arengukaares tsivilisatsiooni ehk lõpuni jõuab. (Lembo, Toivo 2009, 11). 1.3. Mis on tsivilisatsioon? Mida Spengler aga mõtleb tsivilisatsiooni all? Eelkõige näeb ta selles kultuurijärgset seisundit , mida iseloomustavad mass, metropolid, loovuse asendumine tõlgendamisega, meediavõim, tsesarism ehk isikukultus (nt superstaarid), materialism jne. Ratsionalism - mis valitseb ja usub ainult oma kriitilisse mõistusesse -- mehhaniseerib kogu maailma. Spengler ei näe materialismis aga ei midagi muud, kui mehaaniliselt mõistetud endist, ürgset kujudeküllust, millest elamus on välja lülitatud. Ta kirjutab "Materialismis kõik saatuslik mehhaniseeritakse evolutsiooniks, arenguks, eduks. Intelligents tähendab ebateadlike elukogemuste asendamist meisterlikult treenitud mõtlemisega. Intellektuaaine pinge tunneb vaid ühte spetsiifilist 8
annaabi.ee 
