0=2/T=2 -nü Võnkumise sagedus: =1/T Herts(Hz) on sageduse mõõtühikuks ja sagedus on 1 herts,kui ühe sekundi jooksul tehakse üks täisvõnge. 1 Hz =1/s 1.5.2.Matemaatiline pendel See on idealiseeritud süsteem,raskusjõu mõjul võnkuvast kuulikesest,massiga m,venimatu niidi otsas,mis loetakse punktmassiks. Võnkumise alghälvet põhjustava jõu moment: M¯(l-all)=I¯ Masspunkti inertsmoment: I=ml² ,kui l-kaugus pöörlemistsentrist Raskusjõu moment: M(r-all) ¯ =mg¯*l¯ Mehhaniliset isoleeritud süsteemi puhul: M(l-all) ¯+M(g-all) ¯=0 ml²¨+mglsin=0 ¨+g/l*sin=0 =acos(0t+) =-0asin(0t+) ¨=-0²acos(0t+) -0²+g/l*sin=0 -0²+g/l=0 ning 0²=g/l ¨+0²=0 Pendli harmonilise võnkumise periood: T=2/0=2(l/g) 1.5.3.Füüsikaline pendel Jäika keha,mis saab võnkuda raskusjõu mõju ümber raskuskeskmest kõrgemal oleva võnketsentri ja omab geomeetrilise vormi,mille inertsmoment on standartne.Füüsikalise pendli
võrdne nulliga. Järelikult pendli äärmises, maksimaalse hälbe asendism paigalseisu hetkel, on võrdsed võnkumise alghälvet põhjustava jõu moment ja raskusjõumoment.eelneva põhjal, mainitud jõudude momentide summa on võrdne nulliga ehk need jõumomendid on võrdsed ja vastassuunalised vektorid. Võnkumise alghälvet põhjustava jõu moment: M(lall)=I Masspunkti inertsmoment: I=ml² ,kui lkaugus pöörlemistsentrist Raskusjõu moment: M(rall) =mg*l Mehhaniliset isoleeritud süsteemi puhul: M(lall) +M(gall) =0 ml²¨+mglsin=0 ¨+g/l*sin=0 =acos(0t+) =0asin(0t+) ¨=0²acos(0t+) 0²+g/l*sin=0 0²+g/l=0 ning 0²=g/l ¨+0²=0 Pendli harmonilise võnkumise periood: T=2/0=2(l/g) 1.5.3.Füüsikaline pendel Jäika keha,mis saab võnkuda raskusjõu mõju ümber raskuskeskmest kõrgemal oleva võnketsentri ja omab geomeetrilise vormi,mille inertsmoment on standartne.Füüsikalise pendli harmoonilise võnkumise võrrand on
annaabi.ee 
