reoaineid. Maa sees puhastub pikapeale looduslikult enamikest reoainetest. Mida kiiremini vesi kivimites saab liikuda seda suurem on põhjavee reostus. Näiteks Pandivere kõrgustikul põhjavesi suure nitraatide sisaldusega, sest põldudelt satub lämmastikühendeid koos vihma- ja lumesulaveega kergesti põhjavette. Vältida tuleks reostust puurkaevude juures. 18.Too näiteid vee kaitse vajalikkusest. Inimestel on vaja kvaliteetset joogivett. 19.Selgite reoveepuhasti tööpõhimõtet. Mehhaanilse puhastamise käigus eraldatakse ujuv praht, naftasaadused ja muud prahti, kerkivad puhasti pinnale või settivad põhja. Bioloogilise puhastamise käigus lagundavad mikroorganismid reovees olevat orgaanilist ainet. Täielikult saab eemaldada P ja N ühendid, et vähendada veekogudde reostamist biogeenidega. Protsessi käigus toimub orgaanilise aine oksüdeerumine vees lahustunud hapniku abil. Keemilisel puhastamisel kasutatakse reoaine eemaldamiseks kemikaale.
luugikraed.Kummalgi pool on ka üks keskmine ratas,mis on veidi väljaulatuv,need rattad on nihutatud luugisektsiooni raskuskeskme suhtes. 22)Millest koosneb rooliseade? Roolileht Baller Roolimasin Rooliülekanne Juhtpult 23)Becker tüüpi rooli erinevus tavaroolist: Tavaline rool-roolileht on tervikuna asetatud pöördteljest ahtri poole. Beckeri rool-balanseeritud rool,mille külge on kinnitatud veel ka lisaroolileht.Lisaroolileht pöördub mehhaanilse konstruktsiooni abil,kui rooli pööratakse. 24)Laevades kasutatavad sildumisseadmed: Sildumisvints Knaap Pollarid Kepsel Kiip Trossipool Haalamiskepsel 25)Ohutusnõuded sildumisel: Iga laevapere liikmel,kes osaleb sildumisel peab olema juhendiga määratud koht.Sildumist juhendavad tüürimehed. Tööpiirkonnast peavad lahkuma kõrvalised isikud. Trossi järelandmisel tuleb jälgida,et ei satuks jalgupidi trossi lengidesse.
Kokku aurustub aastas 510 000 km3. looduses toimuba aurustumine nii öösel, päeval, suvel, talvel kui ka lumel ja jääl. Talvel 1/3 aurab ja 2/3 sulab veeks. Aurumise intensiivsus on aurumine ajaühikus (mm) ööpäevas või vee ruumala pindalaühiku kohta ööpäevas. Õhuniiskuse karakteristikud: 1) õhus oleva veeauru rõhk e mida rohkem õhk sisaldab veeauru, seda suurem on selle veeauru osarõhk õhu kui gaaside mehhaanilse segu kogurõhus. 2) absoluutne niiskus on 1 m 3 õhus oleva veeauru hulk g- des (õhus sisalduva veeauru tihedus g/m3); 3) relatiivne niiskus r on õhus oleva veeauru suhe samal temperatuuril õhku küllastava veeauru rõhusse, väljendatuna %-des R = e/Ex100%. 4) küllastusvajak d on antud temperatuuril õhku küllastava veeauru rõhu ja õhus tegelikult oleva veeauru rõhu vahe. 5) kastepunkt T on temperatuur, mille juures õhus olev veeaur õhku küllastatavaks