Hea näide on see, et ÜRO maailmaorganisatsioon hakkas alles 1970 aastatel pöörama tähelepanu kodaniku mudelist erinevatele ühiskonnaliikmetele- naistele ja lastele. Hoolimata sellest, et ühiskond on muutunud tasakaalukamaks on nii meeste kui naiste seas olemas klassivahed. Võrdõiguslikkus annaks kõikvõimalikele inimestele ja inimgruppidele võimaluse realiseerida väga erialaseid mehesuse ja naisesuse rolle ning teha seda ilma jäikade ootusteta. Esimest korda sai sooline võrdõiguslikkus laiema diskussiooni osaliseks Eesti naiste konverentsil 1989. aastal. Kuni aastani 1993 domineerisid Eesti ühiskonnas traditsionaalsed/konservatiivsed arusaamad soolisest võrdõiguslikkusest - mehed käivad tööl ja teenivad perele elatist, naine kasvatab lapsi ja teeb koduseid töid. 1992
ühesuguseid õigusi kodanikena. Hea näide on see, et ÜRO maailmaorganisatsioon hakkas alles 1970 aastatel pöörama tähelepanu kodaniku mudelist erinevatele ühiskonnaliikmetele- naistele ja lastele. Hoolimata sellest, et ühiskond on muutunud tasakaalukamaks on nii meeste kui naiste seas olemas klassivahed. Võrdõiguslikkus annaks kõikvõimalikele inimestele ja inimgruppidele võimaluse realiseerida väga erialaseid mehesuse ja naisesuse rolle ning teha seda ilma jäikade ootusteta. Töö Tööelu on selgelt eristatud meeste ja naiste aladeks, ametiteks ja ülesanneteks. Sageli väärtustatakse meeste valdkondi naiste omadest enam, niisiis on see caldron, kus diskrimineeritakse naisi kõige enam. Niisugune lahknemine on Põhjamaades suurem kui muudes maades. Põhjamaade naiste laialdane kaasamine tööellu toimus tunduvalt varem kui mujal Euroopas