· Eneken Enge ja Toomase tütar · Enge Toomase naine ja Enekeni ema · Toomas Üüve Enge mees ja Enekeni isa · Aat Elme Neenu teine poeg · Neenu Aat Elme ja Ekke Moori ema Sündmustik August Gailiti romaan ,,Ekke Moor" jutustab ühe rannaküla poisist nimega Ekke Moor ja tema seiklustest. Raamat koosneb kahekümne neljast novellist, kus Ekke käib ja seikleb mööda maad ringi. Ekke on mitmepalgeline, ära hellitatud, laisk ja looderdav mehepoeg, kes petab teisi ja näiliselt hoolib vaid endast. Temast oli kujunenud halb arvamus, sest ta ei aidanud üldse kodus oma ema ja käis öösiti erinevate tüdrukute juures, mis pole just väga sünnis tegu. Ekke oli ka üsna püsimatu, talle oli vastukarva pikalt ühes ja samas kohas viibimine, üsna kiiresti tekkisid tal ühe uued ideed mida ellu viia. Ühel päeval lahkubki Ekke oma kodukülast Ingelandist, et minna otsima lahtiseid allikaid ja avastada ning tundma õppida ennast
kompositsiooni. Orants kell all vasakus nurgas on kaetud sipelgatega, Salvador Dali maalis alati sipelgaid, kui tahtis kujutada millegi lagunemist. Mitmed Dali maalid on inspireeritud tema elust Kataloonias. Paremal asuvad rünklikud kivid esindavad ühel Kirde-Kataloonia poolsaarel asuvaid kaljusid. Imelik ja halvaendeline vari maali esiplaanil viitab Mount Pani mäestikule. Sellise teema kujutamine võib viidata unenägudele, mida Dali ise näinud on. Mehepoeg 1964 René Magritte maalis selle teose kui autoportree. Pilt koosneb mantli ja kübaraga mehest, kes seisab madala seina ees, mille taga on meri ja pilvine taevas. Mehe nägu on kaetud hõljuva rohelise õunaga, siiski on näha ühte silma õuna tagant välja piilumas. Veel üks kaval detail on, et vasak küünarnukk on painutatud ebatavaliselt taha poole. Inimesed tahavad näha kõike, mis on varjatud, Magritte tahtis luua inimestes huvi ja
Päike paistis, kaste hiilgas, vidutas vihma veidike, pojuke mängis memme põlvel, seljas titekleidike. Juba need julged jõngerjalad jooksid joovikarabani. Tuli rätsep, õmbles riided, nikerdas nööpaugud nabani. Oli see hunt, kes äkki huikas, tusar tihniku asukas? Nooruk sõitis laia laande karuses killa-kasukas. Kihas taplus, loitsid leegid, suitsesid sõja-kerised, mehepoeg vaarus keset välja, vammused veidi verised. Memmele jäid tühjad nurgad, taadile hobuste talitus, pojuke viidi kabelimäele puhkama puust palitus.
mõistvus, vaid otse vastupidi. Väga lihtsustatult võib nentida, et naiste primaarseks rolliks jäi eelkõige poisslaste ilmaletoomine, sest väärtustebaas, millele tolleaegne maailmakord tugines, oli üles ehitatud maskuliinsele alusvundamendile. Ehitusplokkide hulka, millega luuakse mehelik universum, kuuluvad kindlasti ambitsioon, võitluslikkus ja konkurents. Taolisse kooslusesse, mida iseloomustab agressiivne karakteristika, kuhu mehepoeg(loomulikult vastava päritoluga) sündis, oli keskne eesmärk transformeerida maimukesest hilisem sõjamees. Rääkides militaarpedagoogikast, ei saa üle ega ümber Sparta linnriigist. Riigi eeskoste all kasvatati tulevane kodanik range militaarse drilli korras, mis algas 5 Vernant, J. P., Vana-Kreeka inimene, Avita, 2001, lk 94 6 Pomeroy, S. jt., A brief history of ancient Greece : politics, society, and culture. New York; Oxford: Oxford University Press, 2004, lk 159 7 Vernant, J. P
annaabi.ee 
