Naiste madalamat palgataset selgitab teksti autor esimesena sellega, kui kõrvutab palgalõhe näitajad naiste tööturuaktiivsusega. Mida vähem on tööturul naisi, seda tõenäolisemalt järgib töötava naise karjäär mehelikku trajektroori ning spetsiaalselt naistele mõeldud töökohti või töötingimusi pole loodud. Vastupidi, töötavatelt naistelt eeldatatkse, et nad ongi orienteeritud tööle ja karjäärile ning saavad siis ka nn mehepalga. Neis maades, kus enamik naisi on tööturul, on kujunenud naistele suunatud töökohad ning töö ja pereelu ühendamiseks sobilikud töötingimused. Tihti on need hõivealad iseenesest madalama palgatasemega, mistõttu naiste palgad üldiselt osutuvadki meeste omast madalamaks. 4. Püüdke selgitada, miks on vajalik ühiskonna ebavõrdsust uurida, muuhulgas majandusarengu aspektist. Tooge vähemalt 3 näidet ebavõrdsuse erinevate
ühiskonna ebavõrdsusega eelkõige majanduskontekstist lähtuvalt? Sooline palgalõhe on määr, mille võrra naiste töötasu jääb meeste omast keskmiselt väiksemaks. Mida vähem on tööturul naisi, seda tõenäolisemalt järgib töötava naise karjäär mehelikku trajektoori ning spetsiaalselt naistele mõeldud töökohti või tingimusi pole loodud. Vastupidi töötavatelt naistelt eeldatakse, et nad ongi orienteeritud tööle ja karjäärile ning saavad siis ka nn mehepalga. Lisaks neid maades, kus enamik naisi on tööturul, on kujunenud naistele suunatud töökohad ning tihti on need hõivealad iseenesest madalama palgatasemega, mis tõttu naise palgad osutuvadki meeste omast madalamaks. Milliseid võimalusi või piiranguid pakub tööjõumigratsioon saatva ja vastuvõtva riigi majandustegevusele? Milline problemaatika selle fenomeniga kaasneb?