MILES RÜÜTEL, ladina keeles sõjamees. Rüütliks vastuvõtmine tähendab professionaalsete oskuste tunnistamist. Rüütliks olemine sakraalne, kaitsta ristiusku, pidada ristisõda. Lään muutus päritavaks kõigepealt Prantsusmaal kui vasall suri ja järgi jäi vaid tütar, siis võttis kunigas ta eeskoste alt kuniks ta mehelepanekuni. Hiliskeskajal laienes lääni pärimisõigus, mis varem piirdus poegadega uutele sugulussidemetele ning naistele. Lääni tagasilangemine senjöörile väheneb. Läänist saab omand, jäädes formaalselt ikkagi lääneks. MÕIS JA PÕHMIKUHÄRRUS: mõis oli kas kui majandusüksus, kus kas talupojad/orjad tegid tööd ja mõisnik sai osa saagist ja rahast. Võim maa üle on võim inimeste üle, kes seal maal elavad ehk põhimikuhärrus
"Minu vasalli vasall ei ole minu vasall." kui senjöör kutsus vasalli sõjakäigule, siis ta võis oma vasallid kaasa võtta aga ei olnud selleks kohustatud. Immuniteet vabastamine kõrgema kohtuvõimu alla. Vasalli talupojad talupojakohtusse, mitte senjöörikohtusse. Lään kõigepealt päritavaks Prantsusmaal. Senjöör peab vabaks jäänud lääni uuesti läänistama. Kui vasall suri ja järgi jäi tütar, võttis kuningas ta eeskoste alla ja sai tulu varalt/maalt enesele kuni mehelepanekuni. Lään muutub ajapikku jagatavaks. Vasalli vanim poeg rüütliks, noorim vaimulikuks. Kui sõjameestest vendi mitu, võidi lään neile pärandada UNA MANU põhiselt st valdati koos, kui keegi suri, siis tema osa jagati ülejäänute vahel ära. Ühele isikule eriläänid, nii võis isa anda kaasavaraks ühe lääni, pärandada lastele erinevaid lääne. Hiliskeskajal laieneb lääni pärimisõigus, varem piirnes poegadega, hiljem jaguneb uutele sugulusastmetele ja naistele
annaabi.ee 
