Mehele kuulus ka kogu pere varandus, loomulikult ka abielus laste oma. Mehel oli nii suur võim, et ta võis oma pereliikmeid ka surma mõista. Vanas-Roomas suhtuti naistesse vabameelsemalt kui Vanas-Kreekas. Kõige kõrgem naiste positsioon oli Vanas-Egiptuses, sest naistel oli seal väga palju õigusi, mida teistes riikides polnud. Näiteks olid nad mehega peaaegu võrdsed, aga teistes riikides pidi naine oma vara mehele andma. Enamus riikides olid perekonnad mehekesksed, näiteks Vanas- Roomas, Vanas-Kreekas ja Mesopotaamias. Samuti olid jumalateks naised, nii Vanas-Egiptuses ja Vanas-Kreekas. Mina ise ei tahaks nendes ühiskondades olla, sest naiste õigusi piirati väga palju. Naised pidid enamuse aja kuulama oma mehe sõna, abielluma pidid sa täiesti võhivõõra või väga vana mehega. Kui ma peaksin valima ühe riigi , kus pean olema, siis ma valiksin Vana-Egiptuse, sest seal oli naistel kõige rohkem sõnaõigust ja kõige kõrgem positsioon.
vaimsele enesemääratlusele. Loodi uusi poliitilisi organisatsioone, mis tutvustasid naistele võimalusi muuta oma senist elu. Oluline suund teise laine tegevuses oli naiste kaitsmine seksuaalse- ja koduvägivalla eest, samuti võideldi aktiivselt naiste võrdõiguslikkuse eest tööturul. Kolmanda laine feminism ehk postfeminism on suunatud feminismi teise laine tegevuse kriitikale. Olulisemaks teemaks oli ebavõrdsus ühiskonnas, kus üldkehtivad väärtused on mehekesksed. Kuigi naised omavad hääleõigust, on valitavate vahel märgatav sooline ebavõrdsus. 4 2 FEMINISM EESTIS Ühe Eesti naisõiguslase Julie Steinmani meelest on feminismi olemus naise mõttelises, arvestavas ja hindavas suhtumises ühiskonnaellu ja tahtes olla kasulik ühiskonnale. Laiemale avalikkusele on feminism „naisõiguslaste“ jonni ajamine, et saavutada meestega võrdseid õigusi
ja muud sõjapealike kampaaniad. Natuke kultuurist. Vabariigi ajal olid linnas teatrid, saunad, gümnaasiumid, baarid. Enamikes linnades oli ka foorum, nagu raekoda veidi meie mõistes. Rikkamad elasid villades linnas ja linna territoorimul, need võisid toimida ka nagu mõisad. Suur osa kultuurist oli ,,imporditud ja kohandatud" välismaalt, nt vana-kreekast. Roomlaste päris oma leiutised olid ristvõlvid ja kanalisatsioonisüsteem (ja akveduktid). Elustiil oli hedonistlik. Pered olid mehekesksed (patriarhaalsed), samas perekond oli väga tähtis liit ja kõik kes sinna kuulusid oli tähtsad. Orjandus oli tavaline, pea 25% rooma elanikest olid orjad. Riietus rääkis väga palju seisuslikust kuuluvusest (toogad, jalatsid, stoogad). Argiroogadeks olid sai, oliivid, salat, juust, pähklid külm liha (tavaliselt pidudest ülejäänud), vein (iga söögikorra juurde pmst) jne. Piduroad oli loomulikult uhkemad.
annaabi.ee 
