mahasurumine, hakati palju rääkima ka rassilistest ning klassilistest erinevustest. Erinevusteooriate keskne debatt puudutab küsimust: Kuidas sobitada võrdsete võimaluste nõuet arusaamaga naistest kui erihuvidega grupist ühiskonnas? Võrdsusteooriad käsitlevad naist kui rõhutud Teisena, erinevusteooriad aga omistavad sellele Teise staatusele positiivse tähenduse, väites, et see annab naistele võimaluse kritiseerida domineeriva (mehekeskse) kultuuri norme ja väärtusi ning arendada välja omaenda olemise vorme (näiteks naiskirjutus ja naiskõne) (20.saj. mõttevoolud 2009: 801). Üks tuntuimatest erinevusfeministidest on Luce Irigaray (Belgia). Ta avaldas 1984 aastal naisteksti (ecriture feminine) ,,Sugudevahelise erinevuse eetika", milles tahtis näidata, et meie mõtlemistraditsioon ei võtnud tol ajal arvesse kahte erinevat olemasolu viisi mehelikku ja naiselikku. Ta nimetas selle Samasus-
(maailma erinevad küljed ja asjad võivad kokku saada). Kurat õrnal lumel (2006) torkas silma, kuidas luuletab varases luules looduses, kuid tihtilugu lõikub sinna sisse surm. Vaatab linnu laipa ja mõtleb selle üle. Tegelikkuse ja näilisuse kontrastid. Viis esimest raamatut mängivad kaane teemaga. Kangro eksponeerib mehi luulekogude kaantel, need on kummaliselt seal esitatud, nt alasti mees võrkkiiges keset lund. Feministlik hoiak. Sellest ka ironiseerib mehekeskse maailma üle intellektuaalselt teraval viisil. Kogud: ,,Tule mu koopasse, mateeria" (2007), ,,Heureka" (2008), ,,Kunstiteadlase jõulupuu" (2010), ,,Must tomat" (2013) viimane luuleraamat praeguse seisuga. ,,Keelepuhtuse deklaratsioon" on kõige märgilisem Kangro tekst. Keeleluulest sotsiaalse luule suunas. Üsna valdavalt naisluuletajate teema. Kangrol ei tule otseselt feminism välja, aga leiab ikka. Kangro luuletustes sotsiaalne ja poliitiline kallak. Teksti loogikad on erinevad
annaabi.ee 
