Nende mõttemaailm on aastate jooksul niimoodi formuleerunud. Mõned orjad soovisid jääda peremehe juurde, kuid seda keelas seadus. Orjad ei osanudki endale tööd leida, peret moodustada. Nad ei teadnud vahet hea ja halba vahel. Neil tekkisid tihti probleemid seadusega. 19. sajandi alguses otsustas Ameerika, et peaks mustanahaliste jaoks eraldi riigi rajama. Selleks valisid nad kolooniat, mis asus Aafrika rannikul ning 1822 aastal asutasid seal ,,vabade värviliste mehede" kolooniat, millele hiljem pandi nimeks Libeeria. Vaatamata pingutustele, nii ameeriklaste kui mustanahaliste tagasitulijate poolt, ei läinud Libeerial eriti hästi. Tekkisid kodusõjad ja ülestõusud. See näitab, et orjadest inimesteks saamisel läbisid mustanahalised keerukat teed. Teiselt küljelt vaadates, oli orjade elu äärmiselt raske, vaatamata nende süütusele. Orjasid toodi Aafrikast Ameerikasse laevade kaupa jubedates tingimustes. Iga elava orja kohta tuli 3-4 hukkunut
Temaga oli nii mõnelgi arveteklaarimine plaanis, eriti Tjadenil, kes oli voodimärgaja ja seetõttu Himmelstof teda tihti karistas. Kui poistel ühel õhtul vaba aega oli, siis neil oli väljamõeldud plaan kuidas Himmelstof läbi klobida. Himmelstof käis igal õhtul kõrtsis napsutamas. Poisid klobisid Himmelstofi läbi, kuid too ei saanud teada kes seda temaga tegi. Pärast Kemmerichi suri järgmisena rindel Haie Westhus, ta sai selga tabamuse. Mehede kes pole veel surma saanud, on vaimselt väga raskes olukorras. Sõda muudab inimest väga palju. Vaimselt oli kõigil väga raske. Nad pole hulluks läinud vaid tänu sellele, et nad võtavad seda olukorda huumoriga. Paul saab puhkuseloa ja sõidab koju. Ta veetis kaks nädalat puhkusel. Bäumer oli kuulnud ema haigusestumisest. Emal oli vähk. Pauli õde oli esimene, kes ta kodus vastu võttis. Õde oli üllatunud, et Paul sõjast koju saabus
annaabi.ee 
