Süljesekretsiooni kontrollib autonoomne NS: – Parasümpaatikuse toimel moodustub palju valguvaest seroosset sülge (gl parotis); – Sümpaatikuse toimel moodustub vähene hulkviskoosset sülge (gl submandibularis, gl sublingualis). Neelamine: 1) Oraalne faas 2) Farüngeaalne faas 3) Ösofageaalne faas’ Toidu liikumine söögitorus. Toit stimuleerib neeluseinas paiknevaid mehanoretseptoreid. Selle tulemusena vallandub söögitoru seina peristaltilise kontraktsiooni laine, mis surub toidupala mao poole Alumine söögitorusulgur avaneb ja toit siseneb makku Kui makkutoimetamine ebaõnnestub, vallandub söögitoru venituse peale refleks, mis kutsub esile uue peristaltilise laine Toidupala liikumise hõlbustamiseks on söögitoru submukoosas näärmed, mis söögitoru venituse peale limasekreteerivad Ösofaagusrefluks
seedimatutejääkproduktide eemaldamine kehast. Seedimise faasid: kefaalne faas ehk ajufaas (algab söömise ootel, toidust mõtlemisel, nägemisel; sensoorsete süsteemide impulsid jõuavad ajukoorde, sealt saavad alguse eferentsed impulsid, mis lõpuks jõuavad uitnärvi kaudu maoni; parasümpaatikuse eferentsed kiud innerveerivad ENS ja G-rakke), gastraalne faas ehk maofaas (algab toidu sisenemisel makku; mao sein venib, see stimuleerib mehanoretseptoreid, kutsudes esile lokaalseid ja tsentraalseid reflekse; maohappe, pepsinogeeni ja lima sekreteerimine; sümpaatikuse aktivatsioon pärsib seedenõre sekretsiooni), intestinaalne faas ehk soolefaas (peensoole seina venitus ja valkude seedeproduktid kutsuvad esile maos seedenõre tekkimist; pidurdav efekt: peensoole limaskest toodab happega stimuleerimise peale sekretiini, mis hakkab pärssima parietaalrakkude aktiivsust). Seedimine algab suus, kus toit peenestatakse ja segatakse
SEEDIMINE 23. Seedimise üldine iseloomustus, olulisemad seedeprotsessid. Süsivesikute, valkude ja lipiidide seedimise üldine iseloomustus. Seedimine suus ja maos. Seedetrakti verevarustuse iseärasused. Seedimine on oluline energia tootmiseks, kudede kasvamiseks ja paranemiseks. Enamus toidust on esialgsel kujul rakkudele mitteomastav, seega tuleb see lammutada väiksemateks molekulideks, mis saavad imenduda vereringesse. Toit stimuleerib neeluseinas paiknevaid mehanoretseptoreid - vallandub söögitoru seinas peristaltiline kontraktsiooni laine, mis surub toidu mao poole. Ainevahetus Katabolism: suuremate molekulide lammutamine väiksemateks 1. Toitained (süsivesikud, rasvad valgud) Katabolism 2. Lõpp-produktid (vesi, süsihappegaas) Anabolism: suurtemate molekulide süntees väiksematest 1. Eellasmolekulid (aminohapped, suhkrud, rasvhapped) Anabolism 2. Makromolekulid (valgud, polüsahhariidid, lipiidid)