moodustab 400-1000 meetri kõrgune keskmäestik. Riigi kõige kõrgem punkt on Kékesi mäetipp (1014 méter) Mátra mäestikus. Ungari rahvaarvuks on 2005. aasta jaanuari seisuga 10 miljonit 96 tuhat inimest. Ungari rahvaarv väheneb järk-järgult. Rahvastiku tihedus: 108,5 inimest km2 kohta. Üldine iseloomustus Ungari on merepiirita riik Kesk-Euroopas Doonau keskjooksul. Ungari on jaotatud pealinnaks (Budapest), 19 komitaadiks (megye) ja 24 komitaadi õigustega linnaks (megyei jogú város). Tööjõulisi inimesi on Ungaris 3,8 miljonit. Töötus on 2009. aasta seisuga 10,8% ja 2008. seisuga 7,8%. 12% elanikkonnast elab alla vaesuspiiri. Riigikeel on ungari, rahaühik forint, rahvastiku tihedus 107,3 in/ km2 riigi pindala 93 030 km2 . President: Pál Schmitt, peaminister: Viktor Orbán. Ungari lipp Ungari vapp Ungari komitaadid Ajalugu 9
on mustlased, sakslased, slovakid, horvaadid. Ligi 3,5 miljonit ungarlast elab vähemusrahvusena naaberriikides. Riigi ametlik nimetus on Ungari Vabariik (Magyar Köztársaság), riigikeeleks ungari keel. Rahvuspühad on 15. märts (1848.-49. a revolutsiooni alguspäev), 20. august (Püha Istváni päev), 23. oktoober (1956. a revolutsiooni alguspäev, 1989. a Ungari Vabariigi väljakuulutamine). Rahaühik on forint. Ungari on halduslikult jaotatud pealinnaks, 19 komitaadiks (megye) ja 24 komitaadi õigustega linnaks. Ungari pealinn ja ühtlasi suurim linn on Budapest, mis asub Doonau keskjooksul jõe mõlemal kaldal. Budapest moodustati 1873. aastal Buda, Pesti ja Óbuda linna liitmise teel. 1,695 miljoni elanikuga (2005) on Budapest Euroopa Liidu suuruselt seitsmes linn. Budapestis elab peaaegu iga viies ungarlane. Linna Buda pool tõuseb mägedesse, Pesti pool laiub aga tasandikul. Teised suuremad linnad on Debrecen, Miskolc, Szeged, Pécs ja Gyr.