Generatiivsed taimeelundid • Õis, vili, seeme Üldised seaduspärasused: • Sümmeetria - mono- ja polüsümmeetria • Polaarsus – apikaalne ja basaalne osa • Geotropism – positiivne ja negatiivne • Metamorfoseerunud elundid – analoogilised ja homoloogilised ÕIS Õis on muundunud lühivõrse, mis on kohastunud mikro- ja megaspooride, ning gameetide moodustamiseks ja risttolmlemiseks. Varreosa moodustavad õieraag ja õiepõhi. Õiepõhjale kinnituvad muundunud lehed: tupplehed, kroonlehed, tolmukad ja emakad. Tsüklilised õied on sellised õied mille õieosad asetuvad ringidena õiepõhjale, enamasti 5 või 4 ringi. Atsüklilised - õieosad asetuvad spiraalselt õiepõhjale. Hemitsüklilised - mõned õieosad ringidena, teised spiraalselt. Mõlemasugulised - õies on nii tolmukad kui emakad.
Vegetatiivsete elundite ehitus on keeruline, nad koosnevad mitmesugustest kudesest, peale trahheiidide esinevad ka trahheed. Eluea pikkus on väga varieeruv 2-3 nädalast kuni mitme tuhande aastani. Mitmeaastastel rohttaimedel esinevad muundunud maa-alused vegetatiivsed elundid mugulad, sibulad, risoomid, mis võimaldavad ebasoodsaid aegu üle elada. * Paljunemine: Sporofüüdil tekivad õied ja toimub mikro- ning megaspooride moodustumine. Eosed kasvavad gametofüütideks sporangiumide sees. Isasgametofüüt on tolmutera, mis kosneb kahest rakust, emasgametofüüt kaheksast rakust koosnev lootekott. Pärast viljastamist areneb seemnealgmest seeme, emakast ja teistest õie osadest vili. (Botaanika, lk 266) * Võrreldes eelmiste taimerühmadega, on oluliseks anatoomiliseks erinevuseks täiuslike juhtsoonte - trahheede arenemine. * Katteseemnetaimede kõige iseloomulikumaks tunnuseks on õie esinemine.
annaabi.ee 
