ning päris uusi linnu tekkis vähe. Olemasolevad linnad kasvasid kiiresti, nii maalt linna kolijate kui ka linnarahvastike suure iibe tõttu. Poole sajandiga kasvas miljonilinnade arv 5 korda. 3.etapp- alates 20. sajandi keskpaigast- Linnaelanike arvu kasv kiirenes veelgi pärast Teist maailmasõda. Lausa plahvatuslikult linnastusid paljud vähemarenenud riigid. Euroopas on linnastumise protsess stabiliseerunud. Kõige enam on linnastunud Põhja- Ameerika. 1950. aastal oli maailmas ainult 2 megalopolist (hiidlinna, linnastumise kõrgeim aste)- New York ja Tokyo 5.Milline on linnastumine tänapäeval? Hiidlinnad muutuvad ikka veel suuremaks. 1990. aastal oli maailmas seitse üle 10 miljoni elanikuga linna, 2010. aastal oli sama palju üle 15 miljoni elanikuga linna. 2019. aastal on suurimate elanike arvuga linnad Tokyo (~37,5 miljonit), Delhi (29 miljonit), Shanghai (26 miljonit), Sao Paulo, Mexico ( ~22 miljonit), Kairo, Dhaka , Mumbai ja Peking (~20 miljonit)
Kreeka riigid Aleksander Suure ajal. Teeba hävitamisest kohutatud Kreeka püsis Aleksandri sõjaretke jooksul üldiselt lojaalsena. Ainult Korintose liidust kõrvale jäänud Sparta alustas 331. a., Traakias puhkenud vastuhaku ajel, Makedooniavastast võitlust. Spartalased palkasid varem Pärsia leeris võidelnud ja nüüd kodumaale põgenenud kreeka sõjameestest suure armee ja ründasid kuningas Agis III juhtimisel Makedoonia liitlast Arkaadiat, piirates selle pealinna Megalopolist. Ent kui Makedoonia asevalitseja Antipatros suure palgaväega Peloponnesosse jõudis ja Agis lahingus langes, oli Sparta sunnitud alistuma millistel tinginustel, pole teada. Ateena keeldus spartalaste ülestõusu toetamast. Kuid välisest lojaalsusest hoolimata polnud ateenlased oma hoiakult sugugi Makedoonia-meelsed. Demosthenes oli kodanike seas jätkuvalt populaarne ja riik pidas tarvilikuks austada neid, kes varem sõltumatuse eest (seega Makedoonia vastu) võidelnud olid
annaabi.ee 
