kultuur. Umbes 9000 eKr sai alguse Fosna kompleks (kuhu arvatakse Norra vanimad kultuurid), mis kestis umbes 4500. aastani eKr. Ta on saanud nime Fosna leiukoha järgi Kristiansundi lähedal. Rööbiti tekkis Põhja-Norras Komsa kultuur mis on saanud nime Komsafjelli leiukoha järgi Alta lähedal. Umbes samal ajal algavad ka kaljujoonised. Neist on näha, et varakult hakati kasutama paate. Alates 3300. aastast eKr on Lõuna-Norrast teada megaliithauad. Algas sotsiaalne kihistumine. Lõuna-Norras levis võitluskirveste kultuur. Kaljujoonistel asendusid jahistseenid põllumajanduse stseenidega. Aga 2500. aasta paiku eKr paistab põllumajandus süstemaatiliselt jälle kaduvat. Neoliitikumis (4000 eKr 1800 eKr) rändas sisse uus rahvas, keda hüütakse steinøksfolket. Tolleaegsetel kaljujoonistel on küttimise ja kalade motiivid, nii et jaht ja kalapüük pidid olema endiselt tähtsad elatusallikad. Sellest ajast on leitud
mille nurkades olid augud. Sellised plaadikesed olid randmete juures olid vibuküttide randmekaitsed. Meestele kaasa pandud ka tulekivist, vasest või hiljem ka pronksist pistodad. Kõige rikkalikumalt hauapanuseid just meestel. Naistel sageli vasknaasklid. Savinõud. Osad puust kirstudes. Põletusmatust vähe. Moraavias on põletatud surnuluid leitud kas mingites urnilaadsetes anumates või niisama maetud. Puust kambrilaadsed haudehitised. Mõnedes piirkondades megaliithauad, kivist kirstud. Keraamika: pruun, punakaspruun, oranz v kollakaspruun. Sageli nöörivajutised. Nõud ornamenteeriti üleni: põhiliselt geomeetrilise ornament, nöörivajutised. Ornament võis olla täidetud valge pastaga. Nõud õhukese seinaga jooginõud (sügavad ja suhteliselt kitsad). Selline nõutüüp levis kiiresti peaaegu kogu Euroopas. Olid ka jämedamakoelised savinõud. Peene töötlusega savinõusid kõige sagedamini matmispaikades. Metallid: vask, kuld, isegi pronks
annaabi.ee 
