nesse ritta. Iga rea üks ots oli ühendatud kaitsevalliga. Majad olid valmistatud ristpalkidest , umbes 10*10 majad olid jaotatud kahte osasse, avaramas osas oli kolle. Palkidest 5-meetrine kaitsetala, mis oli tihendatud pinnasega. Neoliitikumi ja pronksi ajastul tekkisid ka esimesed kiviehitised. Neid kivirahnudest ehitisi nimetatakse MEGALIITEHITISTEKS, mis on jaotatud kolmeks : MENHIRID;DOLMENID;KROMLEHHID MENHIR: otsale püsti aetud kivitulp, mis on paarkümmend meetrit pikk. Neid kasutati kas valduste märgistamiseks või seoses matuserituaalidega. Paljud menhrid on seatud kas ridadesse või paiknevad rühmiti. Menhreid võib leida Euroopas ja Põhja- Aafrikas. Tundtuim koht asub
maapinnaga tasa, või umbes pool meetrit maasse kaevatud. Elamul oli väike eesruum, pearuumi keskel aga paines kividest laotud kolle. Püstkojad ehitati tavaliselt 8-10 cm jämedatest palkidest, mis kaldasendis maasse löödi ning kaeti puukoorte ja mätastega. Neoliitikumist ja pronksiajast pärinevad ka esimesed kiviehitised. Neid on suurtest kivirahnudest püstitatud kalme või kultuseehitisi nimetatakse megaliitehitisteks (kreeka k. megas suur, lithos kivi). Arhitektuuriajaloos eristatkse kolme tüüpi megaliitehitisi: menhirid, dolmenid ja kromlehhid. Lihtsaim vorm menhir ( tõenäoliselt keldi k. pikk kivi) kujutab endast otsale püsti aetud kivitulpa, mille kõrgus võis ulatud üle paarikümne meetri. Oletatavasti püstitati neid seoses matuserituaaliga, ent võib-olla olid nad üles seatud mingite valduste tähistamiseks. Paljud
annaabi.ee 
