neljajalgsuseks kalade seas. 86. Eesti vetes elavate imetajate ja lindude näiteid (loengukonspektis sellest palju pole, kuid mõtelge ise välja!). 87. Bentaali ja pelagiaali, bentose ja planktoni mõisted; näiteid bentose ja planktoni loomadest. 88. Zooplankton, nekton, neuston: mõisteid, näiteid Eesti vetest. 89. Zooplanktoni kolm tähtsat süstemaatilist rühma Eesti järvedes, nende lühike võrdlus, näiteid. 90. Makrobentos, meiobentos ja "megabentos" Eesti järvedes ja jõgedes: mõisted, suurusjärk, näiteid. 91. Bentos, nekton ja nektobentos: mõisted ja näiteid Eesti vetest. 92. Magevee ja ookeani loomastiku (nii bentose, planktoni kui nektoni) tähtsamaid erinevusi. 93. Läänemere ja tema loomastiku omapära võrreldes ookeani ja sisevetega. 94. Ponto-kaspia loomade kompleks: kus ja miks kujunenud, mille poolest Eesti vete jaoks oluline. 95.Tulnukloomi veekogudes, nii Eestis kui mujal: miks nad võivad tekitada meile probleeme;
Esineb ka tsüklomorfoosi. Iseloomulik kerielund ja mälumik ehk mastaks. Esimene kujutab endast kinnitunud ripsmete kompleksi. Mälumikuks nim. seedeelundkonna eesmist laienenud osa e neelu. Eluviis: kohastunud mitmesuguste elutingimustega; paljud on kohastunud eluga paikades, kus vett leidub vaid ajutiselt. Suurem osa neist elab siiski mageveekogudes, meres leidub neid vähe. 89. Makrobentos, meiobentos ja "megabentos" Eesti järvedes ja jõgedes: mõisted, suurusjärk, näiteid Makro- ja meiobentos on põhjaloomastiku e zoobentose osad; makrobentos- loomad on palja silmaga hästi nähtavad (putukad, limused, kõrgemad vähid, rõngussid jne.). Meiobentose loomad on pisemad, submikroskoopilised, nagu karpvähid, rullikulised, keriloomad, ümarussid jne., aga ka makrobentose loomade noored, alles pisikesed isendid. Samuti planktonisse kuuluvad loomad, näiteks sõudikulised, kui nad ajutiselt
annaabi.ee 
