ANDMEKANDJAD: CD JA DVD Kristine Vilja ANDMEKANDJA Andmekandja ehk teabekandja ehk infokandja on vahend andmete ehk informatsiooni salvestamiseks, säilitamiseks ja taaskasutamiseks. CD CD (inglise keeles compact disc) on andmekandja, mida kasutatakse informatsiooni salvestamiseks. Funktsioonilt jagunevad CD-d: CD-ROM ehk ainult loetav CD; CD-R ehk kirjutatav CD ning CD-RW ehk siis ülekirjutatav CD. CD-ROM CD-ROM (lühend inglisekeelsest väljendist "Compact Disc read-only memory") ehk laserketas tuntud Eesti keeles ka kui CD. Kettalt on võimalik andmeid lugeda optilise mäluseade kaudu nagu: CD-pleier, CD- lugeja. CD-R DVD DVD (Digital Versatile Disk ehk eesti keeles Digitaalne Mitmekülgne Plaat) on samade mõõtmetega nagu CD, kuid DVD ketas mahutab seitse korda enam andmeid kui CD: 4,7 G kihi kohta, võrreldes CD 680 m...
aastaks välja Super Density Disc'i, mille maht küündis 5 GB-ni. Et paremini kasumit teenida, panid nelja firma insenerid pead kokku ning uue ketta nimeks sai DVD -Digital Versatile Disk või vahel ka Digital Video Disk. DVD pidi aegamisi välja vahetama CD ja VHS-kassetid. DVD (Digital Versatile Disk ehk eesti keeles Digitaalne Mitmekülgne Plaat) on samade mõõtmetega nagu CD, kuid DVD ketas mahutab seitse korda enam andmeid kui CD: 4,7 G kihi kohta, võrreldes CD 680 megabaidiga. Ka DVD seade on sarnane CD lugerile ja suudab peale DVD lugeda ka CD-d nii audio kui ka data omi. Kuidas siis pakkida nii palju infot CD suurusele diskile? Vastus on laser. DVD plaadil võib olla kuni neli pressitud andmekihti, kaks kummalgi poolel, kogumahuga 17 G. DVD kasutab peenema kiire ja väiksema lainepikkusega laserit kui standartne CD-ROM ja suudab lugeda väiksemaid infolohukesi (pit), mis paiknevad DVD kettal spiraalselt
kohtadesse, mis ei pruugi paikneda kõrvuti. Seega peavad failipaigutustabelis olema kirjeldatud faili kõigi klastrite asukohad, et faili saaks lugemisel tervikuks kokku panna. Klastri suurus on harilikult 2048 baiti, 4096 baiti või 8192 baiti. DOS ja Windows'i vanemad versioonid kuni Windows 95 OSR2 (OEM Release 2) kasutasid failipaigutustabelis 16-bitiseid kandeid (FAT16), mis piiras kõvaketta suuruse ära 128 megabaidiga (2048-baidiste klastrite puhul). 16.bitise failipaigutustabeli korral on võimalik kasutada ka kuni 512 MB kettaid, kui võtta klastri suuruseks 8192 baiti, kuid sel juhul muutub klastrite kasutamine ebaotstarbekaks. DOS 5.0 ja hilisemad versioonid toetavad kuni 16-bitiste FAT-kannete juures 2 gigabaidiseid kõvakettaid, kui ketas on tarkvaraliselt jagatud nelja eraldi ossa ja igal osal on oma failipaigutustabel.
aastaks välja Super Density Disc'i, mille maht küündis 5 GB-ni. Et paremini kasumit teenida, panid nelja firma insenerid pead kokku ning uue ketta nimeks sai DVD -Digital Versatile Disk või vahel ka Digital Video Disk. DVD pidi aegamisi välja vahetama CD-d ja VHS-kassetid. DVD – (Digital Versatile Disk ehk eesti keeles Digitaalne Mitmekülgne Plaat) on samade mõõtmetega nagu CD, kuid DVD ketas mahutab seitse korda enam andmeid kui CD: 4,7 G kihi kohta, võrreldes CD 680 megabaidiga. Ka DVD seade on sarnane CD lugerile ja suudab peale DVD lugeda ka CD-d – nii audio kui ka andmete omi. DVDle mahub ära isegi täispikk panoraamheliga film. Kvaliteedi vahe peaks olema umbes selline, nagu lindikasseti ja audio- CD puhul. Video- kasseti seisukohalt on DVD tootmiskulud tavalise videokasseti omast väiksemad, kvaliteet aga parem. 4.5.1. Kuidas siis pakkida nii palju infot CD suurusele diskile? Vastus on laser
annaabi.ee 
