lendoravate pesapuud, keelataks seal otsekohe metsaraie. Lendorav on oravast pisem hallikarva loom. Tema kõrvadel ei ole karvatutte, aga saba on temalgi pikk, samuti tarvilik tüürina õhuhüpetel ja pidurina puutüvele või oksale maabumisel. Pesas magades võtab lendorav saba endale peale nagu teki. Kui orav võib puudel liikudes teha kuue-seitsme meetri pikkuseid hüppeid, siis lendoravale ei ole kolmkümmend meetritki viimaseks piiriks. Niisuguseid õhulende saab ta teha lennunaha ehk lennuse abil. See on nahakurd ees- ja tagajalgade vahel. Tarvitseb hüppajal jalad laiali ajada, kui lennus tõmbub pingule ja muudab keha lapikuks, mis otsekui oksa küljest lahti pääsenud suur leht teise puu poole liugleb. Saba ja lennuse liigutuste abil saab lendorav ka lennu ajal suunda muuta. Puutüvele maandunud, sibab lendorav otsekohe teisele poole puutüve. See on sünnipärane käitumine ja aitab loomal
tänapäevasel majandusmaastikul saareelanikel hakkama saada. Selle tõttu on elanike arv saja aastaga kahanenud 700-lt saja inimeseni (Piirissaare vald, 2010). Elanikkond on läbi ajaloo olnu mitmekesine. Ka tänapäeval on saarel esindatud nii eestlased, vanausulised kui ka vene õigeusklikud. Saare eestlaste keelt on mõjutanud küll vene keel, aga see liigitub siiski võro keeleks (Kalla, 2008). Saare 7,5 hektarist pinda katab suuremas osas võsaga kaetud märg soo, mis mitmes kohas ei ole meetritki Peipsi veetasemest kõrgem ning tänu millele loovutab saar jätkuvalt oma maismaad järvele (Piirissaare vald, 2010) KAITSEALAD Looduskaite all on rohkem kui 30% madalikust. Lisaks Emajõe-Suursoo kaitsealale on loodud veel Järvselja looduskaitsekvartal ja maastikukaitsealad, milleks on Meelva MKA, Tonja-Värska ja Piirissaare MKA. Allpool annan Emajõe-Suursoo ja Järvselja looduskaitsealast lühikese ülevaate. Emajõe-Suursoo kaitseala 1981
Nõukogude kindralid ja kommunistlikud agitaatorid korrutasid pidevalt, et Nõukogude vägede koondamine piirile teostati kaitseks, nähes ette Saksamaa agressiooni. Kuid see väide on mõeldud sõjaasjanduses võhikuile. Kaitsele asuvad diviisid ei koondu vahetult piirile, ega kuhja sinna virnadesse tuhandeid tonne laskemoona ja sadu rongieselone relvadega. Kaitsele asuvad väeosad rajavad eelkõige kaitserajatised ja miiniväljad. Kuid Nõukogude läänepiirile koondunud armeed ei kaevanud meetritki kaitsekraave, ega rajanud mitte ühtegi punkrit. Veelgi enam. Stalini käsul hävitati kõik senised kaitserajatised ja demineeriti miiniväljad, sillad ja tunnelid, kuna need olid takistuseks rünnakuks koonduvatele armeedele. Kuna Saksamaa pretensioonid olid põhjendatud ja neid oli võimatu ümber lükata, võttis Nõukogude valitsus hiljem käibele formuleeringu Saksamaa reeturlikust (sõda kuulutamata) kallaletungist. Sellega taheti panna rahvast uskuma, nagu polekski Saksamaa kuulutanud N
annaabi.ee 
