Brasiilias sajab aastaringselt keskmiselt 1000-2000mm. Kliima:http://en.wikipedia.org/wiki/Brazil 1.3 Pinnamood Pindalalt on Brasiilia Lõuna-Ameerika suurim riik ning maailmas viies. Ometi on ta oma pinnaehituse ja maastike poolest üsna üksluine. Saab eristada kahte isesugust maastikku: Brasiilia mägismaad ja Amazonase madalikku ehk Amasooniat. Kesk-, Lõuna- ja Ida-Brasiiliat hõlmaval mägismaal suuri kõrgusi pole kus tipud ei ulatu 1000 meetrinigi. Brasiilia kõrgeim tipp on Guajaana mägismaal asuv 3014 m kõrgune Neblina mägi. Pinnamood:http://et.wikipedia.org/wiki/Brasiilia 1.4 Veestik Brasiilia jõgede värk on üks haralisemaid maailmas ja võrreldav vaid Põhja-Ameerika suurjõestikega. Amazonase jõgi Brasiilias on maailma veerohkeim jõgi ning moodustab koos rohkete lisajõgedega riigi peamise jõestiku. Amazonas mis on 7025 km pikk toitub peamiselt
Tocantinsi osariik 1.2 Üldandmed Pindala: 8 511 965 km² Rahvaarv: 197,122,067 Pealinn: Brasilia Pealinna elanike arv: 2,051,14 Keel : Portugali Rahaühik: riaal (BRL) Pinnamood: Saab eristada kahte isesugust maastikku: Brasiilia mägismaad ja Amazonase madalikku ehk Amasooniat. Kesk-, Lõuna- ja Ida-Brasiiliat hõlmaval mägismaal suuri kõrgusi pole tipud ei tõuse 1000 meetrinigi. Ainult mõnel pool on kiltmaa ääristatud mäeahelikega ( Serra do Mar, Serra da Mantiqueira, Serra Geral). Enamasti on lavamaa lainjas. Teda katavad savannid ja vihmametsad, eriti riigi edelaosas Mato Grosso piirkonnas. Brasiilia madalikust põhjapool on Guajaana mägismaa. Brasiilia 8000 km pikk rannajoon on üpris sirge. Atlandi ookeani lähedal, ääristavad kiltmaad rannikumäestikud; seal vahelduvad järsukaldalised rannikulõigud pikkade varjuliste liivarandadega
3,7 m, keskmiselt 2,2 m. Väheliigestatud kaldajoonega Käsmu järve pindala on 43 ha. Heaks 8 näiteks maakerke intensiivsusest Põhja-Eestis on aga soolakaveelised Maalaht ja Ulgulaht Viinistu külast loodes. Veel 19. sajandil veeti Maalahes mõisale noota, millele viitab ka Nootneem järve idaosas, aga praegu ei ulatu veekihi paksus 0,5 meetrinigi. Maalaht ja Ulgulaht on omavahel ja merega ühendatud kitsa veenire jooma (vastavalt Maajooma ja Ulgjooma) kaudu. Nii joomad kui ka järved võivad ajuti kuivada. Teised rannajärved Juminda ja Pärispea poolsaarel on praktiliselt kõik juba kinni kasvanud. Ainult ajuti on vett Lammasjärves ning Angerja loigus Juminda poolsaare põhjatipus. Suuremad tehisjärved ja -tiigid asuvad kolmes suuremas mahajäetud savikarjääris: Kolgakülas, Loksal ja Turbuneemes. 3.3 Taimestik
annaabi.ee 
